Jaanuaris ilmus Eesti poodide müügilettidele järjekordne uus ajakiri. Selles poleks muidu midagi erilist, aga paraku on väljaanne Mida Arstid Sulle Ei Räägi põhjustanud teistes riikides palju poleemikat. Suurbritannnias viis see meedikute ja teadlaste protestisõnavõttudeni ning vähemalt kaks suurt poeketti, Tesco ja Waitrose, lõpetasid ajakirja müügi.

Millega on siis tegu? Mida Arstid Sulle Ei Räägi on frantsiisiajakiri, mille looja on Suurbritannias elav kirjastaja Lynne McTaggart, kes on new age’i eestkõneleja, spiritualist ja vaktsiinivastane. Ka ajakiri, originaalkeeles pealkirjaga What Doctors Don’t Tell You, kannab sama meelestatust: seab meditsiini kahtluse alla ja pakub nii haiguste raviks kui ka ennetuseks looduslikke või suisa maaväliseid lahendusi. Inglismaal heideti ajakirjale näiteks ette artiklit, mis rääkis C-vitamiinist kui imerohust ja milles oli lõik, et C-vitamiiniga on teatud juhtudel võimalik ravida HIV-d.

Ajakirja Eesti versiooni jõudis see artikkel just tänavu aprillis. Peale selle leidub selles numbris artikleid sellest, kuidas reisile minnes ei maksaks end vaktsineerida, kuna leidub looduslikke alternatiivseid võimalusi (a-hepatiidi vastu aitavat ka näiteks lauasool), õpetatakse rinnavähki diagnoosima käitumise põhjal, väidetakse, et kaugtervendamine toimib, ja on ka lugu pealkirjaga, mis kutsub üles lastele hambaröntgeni tegemisest keelduma. Samas on kõik artiklid varustatud justkui korrektsete viidetega kusagile meditsiinikirjanduse avarustesse.

Uus ajakiri Mida Arstid Sulle Ei Räägi. Aprilli numbris on näiteks artikkel, milles ei soovitata troopikareisile minnes end vaktsineerida: ravimile leidub looduslikke alternatiive, näiteks lauasool.Foto: Eero Vabamägi

Ajakirja Eesti väljaande toimetaja on Elukirja kauaaegne peatoimetaja Helle Raidla, keda küsimused vastuolulisuse kohta ei üllata. Vaktsiinivastasele artiklile on vastureaktsioon tekkinud mitmes riigis. „Lätlased hoiatasid mind, et ka seal on meditsiiniringkonnad selle artikli peale tagajalgadele tõusnud, kuna astume ravimifirmadele kaela peale,” ütles Raidla.

Ajakirjas oli lõik, et C-vitamiiniga on teatud juhtudel võimalik ravida HIV-d.

Ta näeb ajakirja mitte soolapuhumise, vaid teise vaatenurga pakkujana. „Ajakiri ei keela ega käsi, aga näitab asju teises valguses. Jah, see võib olla ka provokatiivne: võin öelda, et mainumbris on lugu mammograafia halbadest toimetest. Meie asi pole panna kahtluse alla Ameerika või Inglismaa teadustöid. Ja kõik meie artiklid on viidetega. Inimene loeb ja on informeeritud, aga kahtlemata ärritab see mõningaid arste,” lisas Raidla.

Lätis ja Leedus menukaim

Mida Arstid Sulle Ei Räägi on frantsiisiajakiri ja kogu Baltikumi jaoks on Suurbritanniast litsentsi ostnud Läti kirjastus Rīgas Viļņi. Raidla kinnitas, et tema roll ajakirjas on üksnes toimetamine, artiklid saadetakse Inglismaalt ja neid ta valida ei saa. Selge on aga see, et Mida Arstid Sulle Ei Räägi on menukas. Esimesi numbreid müüdi Eestis ligi 10 000, mis on samas suurusjärgus teiste Eesti terviseteemaliste ajakirjade nagu TervisPluss ja Tervisetark trükiarvuga ning mõnevõrra suurem kui Kodutohtri oma.

Ees võib oodata suuremgi menu: Lätis ja Leedus on ajakiri Raidla sõnul praegu enimmüüdud ja ka Inglismaal saadab seda Tesco ja Waitrose’i boikotist ning pidevast kriitikast hoolimata edu.

Helle Raidla sissejuhatus on [ajakirja aprillinumbris] hästi kirjutatud. Meditsiiniuudiste rubriigis propageeritakse alternatiivravi: toitumisega metaboolse sündroomi ja hapude kirssidega podagra vastu. Lugedes täpsemalt kirsi kontsentraadiga korraldatud katset, selgub, et katses osales ainult 12 inimest, mistõttu ei saa selle tulemust väga tõsiselt võtta.Rubriigis „Teated ravimitest” on valitud uuringud, mis on küll ilmunud klassikalistes meditsiiniajakirjades, kuid mis kritiseerivad tehtud uuringute korraldamist ning mis kontekstist välja võetuna kaotavad oma esialgse tähenduse.

Teatud avastused ravimite arenduses on tekkinud kasutamise käigus ning ajakiri on välja otsinud ravimeid, mille kõrvaltoimed on arstidele juba pikka aega teada, kuid teatud haiguste korral võimenduvad (näiteks ravimite korral, mis põhjustvad allergiat). Palju on rõhku toitumisel ja arvamusi, kus kasutatakse keerulist meditsiinilist terminoloogiat ja tsiteeritakse ajakirju. Näiteks väite korral, et mustikaekstrakt aitab parandada päevase ja öise nägemise adaptatsiooni, kasutatakse viidet aastast 1965 – see ei jäta usaldusväärset muljet. Kohati muutub ajakiri päris mõistatuslikuks. Artikkel „Müstiline tervendamine kaugusest”, mis kirjeldab palvetamist internetis ja tervendajaid, on huvitav lugeda, kuid kaugeneb klassikalisest meditsiinist. Arstina saan aru, et hea sõna ja positiivne suhtumine aitavad haigusest paraneda, kuid ainult selle abil suudavad ravida ja terveks saada vähesed.

Ajakirja pealkirja tuleks muuta, sest arstide arvamuse kasutamine tekitab segadust ja selle eesmärk on müüginumbreid tõsta, kuid tõsiseltvõetavat meditsiinilist sisu peaaegu ei ole.