TĂ”epoolest, abivajaja huvides see ju pole, tema tahab lihtsalt terve olla. On see kellegi Ă€rihuvi? Professionaalne kadedus? VĂ”i pigem teadmatus? Hakkasin huvi pĂ€rast uurima, kuidas netist infot otsivale inimesele defineeritakse tĂ”enduspĂ”hist meditsiini ja mida peetakse alternatiivseks. KĂ”ige kokkuvĂ”tlikum oli Wikipedia seletus – tĂ”enduspĂ”hise meditsiini praktiseerijad peaksid otsuseid tegema parimate teaduslikult saadud tĂ”endite alusel. See mĂ”iste vĂ”eti kasutusele alles 1990. aastate algul ning oli seotud statistiliste meetodite kasutamisega meditsiiniliste otsuste tegemisel ning ravi kooskĂ”lastamisel patsiendiga. Samu asju pidas oluliseks juba Hippokrates rohkem kui 2000 aastat tagasi – teda peame tĂ€napĂ€eva meditsiini loojaks.

KĂ”ik ĂŒlejÀÀnud ravimeetodid, mis tĂ€psetele statistilistele mÔÔtmistele pole allunud, peaks selle kĂ€sitluse jĂ€rgi olema alternatiivsed. „Alternatiivne“ mĂ”istena aga tĂ€hendab traditsioonilisest erinevat vĂ”i isegi tavapĂ€rasele vastanduvat. Huvitav, miks on hakatud tuhandeid aastaid vanu ja siiani toimivaid meetodeid, olgu tegu Hiina, Jaapani vĂ”i India traditsioonilise meditsiini vĂ”i meie oma loodusraviga, pidama alternatiivseks ehk traditsioonilisele vastanduvaks? Loomulikult on ajaloos ja tĂ€napĂ€evalgi igasugu imelikke „teraapiaid” ja protseduure tehtud (vt seekordse ajaloolugu), mida terve mĂ”istus ligilĂ€hedaseltki raviks pidada ei saa. Aga kĂ”ike ĂŒhte patta pannes kaotame hindamatu hulga vĂ”imalusi inimesi aidata.

Loe edasi  . . .