TĂ€nu minu kodulehe tehnilisele tĂ€iendusele on nĂŒĂŒd vĂ”imalik ID-kaardi vĂ”i mobiil-ID abil sisse logides avaldada ka lugejal oma arvamust siin olevate postituste kohta.
Miks meditsiin ei taha, et vÀhk saaks ravitud
13. august 2013 alkeemia.delfi.ee
Tuleb mÔista, et vÀhk kujutab endast suurt Àri. VÀhiga vÔitlevad organisatsioonid ei kuluta peaaegu sentigi tÔhusate ennetusstrateegiate vÀljatöötamiseks. Selle asemel kulutatakse kogu raha vÀhi ravimiseks pÀrast haiguse ilmnemist.
Vibroakustilise teraapia koolitused
Soomes asuv VIBRAC Skille-Lehikoise Vibroakustilise Teraapia ja Uurimise Keskus (VIBRAC Keskus) korraldab kĂ€esoleva aasta 13. oktoobril Soomes Lahtis ĂŒhepĂ€evase sissejuhatava koolituse (Level I) vibroakustilisse teraapiasse. Koolitus on rahvusvaheline (inglise keeles).
JĂ€rgmisel ja ĂŒlejĂ€rgmisel pĂ€eval (14.-15. oktoober) peale 1. taseme koolitust korraldab VIBRAC Keskus koolituse toimumiskohas ka 1. Rahvusvahelise VIBRAC konverentsi âVibroakustilise teraapia multidistsiplinaarsed rakendused.â
NB! VIBRAC Level II rahvusvaheline koolitus on plaanitud toimuma Eestis ja saab alguse juba kÀesoleva aasta novembris, kuid ainult VIBRAC Level I koolituse lÀbinu omab Ôigust osaleda Level II koolitusel.
Krooniline pĂ”letik â enneaegse vananemise ja suremise peamine pĂ”hjus
âMadalat ja mitteaktiivset pĂ”letikku seostatakse kĂ”igega alates sĂŒdamehaigustest ja diabeedist kuni Alzheimeri ning artriidini vĂ€lja ning see vĂ”ib olla enamiku krooniliste haiguste pĂ”hjuseks.â
California Berkley Ălikool, Rahvatervise kool 2010
Ărge ajage segamini vananemist ning vanemaks saamist. Me ei saa muuta aja kulgu (kronoloogilist vanemaks saamist), kĂŒll aga saame muuta kiirust, millega meie keha vananeb (bioloogiline vananemine). Valides selle tee Sa mitte ainult ei nĂ€e vĂ€lja ja ei tunne end nooremana vaid ka vĂ€hendad degeneratiivsete haiguste riski ning tĂ”stad enda vĂ€ljavaateid tervele ja pikendatud kesk- ning vanemale eale.
Muudame koos maailma sai palju poolrhoidjaid
Eilse pĂ€eva jooksul leidis endale 5000 toetajat Tartu Ălikooli ideekonkursil muudamaailma.ut.ee Mihkli poolt esitatud ettepanek “Personaalne ennetav meditsiin massidesse”. Tuult tiibadesse!
Ăkskord me vĂ”idame niikuinii! Heinz Valk
Muudame koos maailma paremaks – personaalne ennetav meditsiin massidesse
Aitame koos Mihkli ideel meieni jÔuda!
Toetust saab anda siin muudamaailma.ut.ee
Andres LindmĂ€e: SĂŒsteem, mis vĂ”ib tappa
Modernne meditsiin on tervise eitus. See on organiseeritud mitte teenima inimese tervist, vaid iseennast kui institutsiooni. See teeb rohkem inimesi haigeks, kui neid tervendab. Ivan Illich, Medical Nemesis
Mis iganes assotsiatsioon kellelgi selle pealkirjaga nĂŒĂŒd tekkis, artikli teema on tĂ”epoolest ĂŒldlevinud arvamuse kohaselt inimest aitama seatud ja kutsutud meditsiinisĂŒsteem. Kes on lugenud minu eelmist artiklit âKorruptiivselt kaaperdatud meditsiinâ (PP 23.01), sellel on jĂ€rgneva mĂ”istmine juba kergem.
ImmuunsĂŒsteem ja pĂ”letikud
Eesti Naine, tekst Riina Raudsik, arst. MĂ€rts 2016
Jahedal, niiskel ja pÀikesevaesel ajal kimbutavad inimesi nohu-köha ja vahel ka pÔletikulised haigused. Miks?
Eesti asub kliimavööndis, kus on neli aastaaega ja pĂ€ikeselist ilma jĂ€tkub vaid 3â4 kuuks, mistĂ”ttu inimesed on sĂŒgistalvisel perioodil sĂ”na otseses mĂ”ttes energiavaeguses ning sagedamini haiged. Energiat saab inimene ju pĂ€ikeselt. Ka toidulaud pole meil talvel nii vitamiini- ja ensĂŒĂŒmirikas, et keha energiatootmist tĂ€iuslikult toetada. Energiapuudusest tekivad pĂ”letikulised haigused, mida seostatakse pĂ”hiliselt viiruste ja bakteritega. Kuid probleem on laiem.
ĂripĂ€ev: Vaata haiglajuhtide palku

Lisaks on suured palgakÀÀrid haigla juhtide ja seal töötavate arstide vahel, kirjutab mu.ee. KÔige rohkem teenis 2014. aastal ITK juht ja ka arstina jÀtkav Ralf Allikvee: keskmiselt 5600 eurot kuus. See oli 2,4 korda rohkem keskmise keskhaigla arsti palgast samal aastal.
Andres LindmÀe: Korruptiivselt kaaperdatud meditsiin
Me oleme pidanud Ă”ppima palju valesid ja neid Ă”petatakse siiani. Praegu aga tundub, et valed, nii vanad kui uued, tulevad jĂ€rjest rohkem ja kiiremini pĂ€evavalgele. Millest tahes paremaks arusamiseks on tĂ€htis teada saada, kuidas me selleni jĂ”udsime – ehk siis saamisloost. Arstiks Ă”ppides olen Ă”ppinud ĂŒlikoolis ka meditsiini ajalugu ja nĂŒĂŒd olen avastanud, et nii mĂ”ndagi sellest on jĂ€etud rÀÀkimata. JĂ€rgnev on lĂŒhike ĂŒlevaade puuduvast informatsioonist korruptiivselt kuritegeliku ajaloo suhtes kaasaegse meditsiinisĂŒsteemi saamisloos.
You must be logged in to post a comment.