Joo, puhasta, toida, kaitse

Tervis Pluss 4/2017 @ Marika Makarova 

Doktor Riina Raudsik (65) teab omast kogemusest, et totaalsest energia- ja tervisekriisist on võimalik välja tulla. “Mu varasem elu näitas, kui haige ma valesti toitumise pärast olin. Nüüd olen ma terve!” ütleb ta.

Praeguses Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, tollases Tallinna Kiirabihaiglas infarktiosakonnas kardioloogina töötades tegi Riina Raudsik pikki päevi ja raskeid valveid, kuni ühel hetkel ei suutnud 40aastane naine valude pärast end enam voodis keerata, süda oli rütmist väljas, ärevushood igapäevased kaaslased. Analüüsid olid korras, aga jõudu elamiseks polnud. “Ma pidin selgeks saama, mis mul on ja miks,” meenutab Tartu Ülikooli anestesioloogina lõpetanud tohter. “Hakkasin mõtlema, kuidas me intensiivravis jälgime patsiendi uriini kogust, värvust, analüüse selle kohta, kuidas toimib kehas happe-aluse tasakaal, ning püüame taastada organismi sisekeskkonda. Miks me seda siis iga päev ei tee?” Naine otsis üles oma biokeemia õppejõu doktor Aili Paju loengu – konspektid ja tema juhendamisel kirjutatud ammuse kursusetöö keha happe-aluse tasakaalust. Luges raamatuid ning asus kild killu haaval kokku panema tervikpilti sellest, mis meie kehas toimub. Tõeline avastus oli USA teadlase ja mikrobioloogi Robert O. Youngi eestikeelne raamat “pH ime”. “Sealt sain tõesõna esimest korda teada, miks toit on meie peamine ravim. Seda, et organismi sisekeskkond, tema happe-aluse tasakaal määrab terve või haige olemise, teadsin juba varem. Keha on biokeemiliselt nõnda loodud, et kui orgaanilisi happeid – toitaineid, millest toodetakse energiat – ei suudeta lõpuni põletada, liigubki tasakaal happelisuse suunas. See oli ka minu halva enesetunde põhjus.”

Kodupeenralt ja kalurikülast

Raamatust innustust saanuna hakkas ta tarvitama rohkem toortoitu, rohe – smuutidena ja supina, kergelt kuumutatuna, ning võttis esimese kuuga alla 13 kilo. Kuna see toimus suvel, sai ta vajalikud köögiviljad oma aiamaalt ning tasapisi hakkas tervis tulema. Riina Raudsik möönab, et ta pole eriline kokkaja. Kui aga kodus süüa teeb, siis kvaliteetsest kraamist, mida toidupoest muretseb vaid aeg-ajalt. Peaks oma kartul, porgand, peet, kapsas, hapukapsas otsa saama, ostab lisa talunikelt, kes kaugel metsade sees ja kemikaalivabalt põldu peavad. Liha sööb ta harva, sest selle järele puudub isu. Sügavkülmas on tal siiski vorstid, mille teinud tuttavad oma loomade lihast. “Vanemaks saades seedib inimene liha niikuinii halvemini, sest maohappe tootmine muutub hädisemaks, ning kui on määratud ka mao limaskesta kaitsmiseks mõeldud ravimid, pärsitakse soolhappe süntees sootuks. Häired valkude lagundamisel toovad aga kaasa lekkiva soole sündroomi ja autoimmuunhaigused.” Veel ütleb ta, et loomne valk on kehale võõras, sest inimene ei ole lühikese soolega kiskja. Meie peensool on suisa kuus meetrit pikk ning kui liha sinna toppama jääb, on see parasiitide tekkeks ideaalne keskkond. Kana ta ka enam eriti ei taha, kala saab kalameestelt kalurikülas suvitades ja tuttavalt harrastuskalastajalt. Õunad muretseb Eesti talunikelt. Küll aga peab ananassi, granaatõuna, apelsini ja sidruni järele poodi minema.

Sõbrad toidulisandid 

C-vitamiini, mille taseme ütleb dr Raudsik eestlastel olevat masendavalt madala, ammutab ta meie oma väetoitudest, mida sügavkülma korjab. Poetab astelpaju-, jõhvika-, pihlaka- ja arooniamarju või kuusekasvusid smuutisse või pressib mahlaks. C-vitamiini on meil vaja kogu aeg, sest see mõjutab muu hulgas raua imendumist ja hemoglobiini sünteesi, raskmetallidega võitlemist, stressiolukordadega hakkamasaamist. D-vitamiini võtab ta õlina 10 000–20 000 ühikut päevas. Igapäevasesse toidulisandite menüüsse kuuluvad ka Dr Ohhira probiootikumid, sest need on ilma pärmita ja ülimalt edumeelse tehnoloogiaga tehtud, pealegi algab tervis kõhust. “Muid toidulisandeid võtan tunde järgi. Ma olen seda meelt, et tänapäeval pole ilma kvaliteetsete toidulisanditeta võimalik terve olla. Maapind on kemikaalidega vaeseks tehtud, loomad on saanud antibiootikume, hormoone, näiteks östrogeene, mis jõuavad mulda. Inimese organismis on palju ensüümide tööd takistavat pliid, kaadmiumi, arseeni, elavhõbedat ja teisi raskmetalle. Ning paraku on meil ka parasiite rohkem, kui osatakse arvata,” teatab tohter. Enne toidulisandite võtma hakkamist soovitab ta teha organismile puhastuskuuri.

Puhastumine toob päikese

Raskmetalle ja parasiite aitavad kehast välja viia väävlit sisaldavad preparaadid, nagu näiteks MSM (metüülsulfonüülmetaan on looduslikult esinev orgaaniline väävliühend), Cellfood, ka küüslauk ja liblikõielised. Soole aitavad puhtana hoida meie oma kukeseened, sipelgapuukoor ehk pau d’arco, psüllium ehk India teeleht, diatomiitpulber ehk ränivetikajahu, bentoniitsavi. Kui ta on vahel söönud nii, nagu ei peaks, aitab mõnepäevane puhastus. “Ma ei piira ennast. Kui sõin täna kooki, siis õhtul võtan “vastumürgiks” kas sipelgapuukoort või MSMi ja joon ohtralt aluselist vett. Sellest ajast, kui sain õige veega korda oma keha soolamajanduse, pole mul ka magusaisu. Varem võisin ära süüa karbi šokolaadi, teeksin ma seda nüüd, oleks tunni aja pärast nohu-köha platsis, sest magus muudab keha happeliseks. Nii et kui lapsed pärast sünnipäeva nohused on, pole see tavaliselt viirusest, vaid rohkest magusast,” sõnab ta naerusel ilmel. Kaks nädalat kestva suurpuhastuse võtab naine ette paar korda aastas Colo-Vada-nimelise komplektiga. “Mäletan, kui päikeseliseks läks maailm, kui kerge oli olla ja kui hästi pea töötas,” tuleb talle meelde olemine pärast esimest põhjalikku puhastumist.

Vesi – organismi toit nr 1

Aga kõige suurem tervendaja on vesi, mida on meie kehas 70–80%. “Keha vajab aga õiget, mineraalset ja aluselist vett,” teatab dr Raudsik. “Ma ise joon iga päev nelja soolaga, üle päeva söögisoodaga aluseliseks tehtud vett, millele lisan Himaalaja soola, et omastada võimalikult palju mineraalaineid – inimene ei saa ilma nendeta elada, rafineeritud lauasool ehk naatriumkloriid neid aga paraku ei anna. Naatriumkloriidi ja looduslike mineraalsete soolade vahele pole võimalik panna võrdusmärki. Nelja soola nimelises pulbris on naatrium, magneesium, kaltsium ja kaalium bikarbonaatidena. Naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on aine, mida toodetakse mao limaskestas ja kõhunäärmes pidevalt, et hoida sisekeskkond aluselisena.” Vee aluseliseks muutmine käib lihtsalt: lahustades 1–2 liitris vees 0,5 teelusikat nelja soola pulbrit või söögisoodat ja 0,5 teelusikat mingit looduslikku, näiteks Himaalaja soola. Aluseline on ka korallivesi, mille saamiseks lahustatakse 1–1,5 liitris vees 1 gramm peenestatud korallipulbrit. Krooniline vee ja mineraalainete puudus muudab vere paksuks, takistades toitainetel kudedesse jõudmast, tuues kaasa trombiohu ja tõstes vererõhku. Seedimine ei toimi, tekivad tursed, iiveldus, kõrvetised, sagedased põie- ja muud limaskestade põletikud, pea- ja lihasevalud, magusaisu. Kaal tõuseb, energiat pole. Et seda kõike ei juhtuks, joob dr Raudsik päevas vett kaks liitrit.

Riina päevamenüü

• Hommik Päev algab 3 klaasi leige aluselise veega. Üks klaas kulinal enne hommikupudru keetmist, teine pudru keemise ajal ja kolmas veidikese aja pärast. Tänu soolestiku läbiuhtumisele pole kõhukinnisusega mingit probleemi. Siis taldrikutäis veega keedetud ja soolaga maitsestatud herkuloputru ning tass musta suhkruta kohvi.
• Lõuna Ehtsast kondipuljongist keedetud supp. Annab looduslikku kollageeni, mis luid, lihaseid ja kõhresid toidab. On veel selliseid toidukohti, kus niimoodi suppi tehakse.
• Õhtuse näksimisharjumuse leevendamiseks leivaviilud hummusega, milles oad, küüslauk, sidrunimahl, rohkelt maitsetaimi. Võileib idukuhjaga, mis maitsestatud Cayenne’i pipra ja soolaga. Kaks klaasi rohesmuutit porgandist, õunast, peedist, kapsast.
• Vahepalad – Aluseline ja mineraliseeritud vesi, pähklid.

Riina lemmikud

• Avokaado “Kui tahan väikest ampsu, viilutan leivale avokaadot, niristan peale sidruni ­ mahla ja puistan pipart.”
• Rohesalat “Kui tahan midagi mõnu ­ sat, teen salatit, milles rohelisi lehti, kurki, tomatit, idusid. Valguks kitsejuust, salatikastmeks sidruniga maitsestatud kvaliteetne oliiviõli, mida ma Itaaliast tellin. Kõht on täis ja üle süüa pole võimalik.”
• Lumepallisupp “Kui saan ehtsat lehmapiima, keedan oma lemmikmagustoitu, millest ma lapsena südame pahaks sõin. Ma ei pabista, et see pole kehale kõige parem valik. Teen seda harva ja terve hoian end ju samuti.”

Vesi: kui palju päevas juua?

Meie kliimas tuleks päevas juua vett 30 ml 1 kg kehakaalu kohta ehk 70 kg kaaluv inimene peaks jooma 2,1 l. Söögiga saadav veekogus tuleb sellele lisaks. Sooja ilmaga, trenni tehes, higistades peab vett jooma rohkem. Vett ei asenda piim, kohv, tee ega muud joogid. Ka peaks vesi olema aluseline ning sellele tuleks lisada kvaliteetsoolasid, et vee soolasus oleks 0,9% nagu keha sisekeskkonnal.