Category: Intervjuu

Kust tuleb tavameditsiini ja alternatiivmeditsiini vastandumine

Eesti Ekspress Evelin Ilves artikkel
25.11.2015 Eesti Ekspress
Evelin Ilves, kĂŒlalispeatoimetaja

„Mis sa arvad, kust tuleb tavameditsiini ja nn alternatiivmeditsiini vastandumine? Kelle huvides see Ă”igupoolest on?” kĂŒsis ajakirjanik minult ĂŒsna hiljuti.

TĂ”epoolest, abivajaja huvides see ju pole, tema tahab lihtsalt terve olla. On see kellegi Ă€rihuvi? Professionaalne kadedus? VĂ”i pigem teadmatus? Hakkasin huvi pĂ€rast uurima, kuidas netist infot otsivale inimesele defineeritakse tĂ”enduspĂ”hist meditsiini ja mida peetakse alternatiivseks. KĂ”ige kokkuvĂ”tlikum oli Wikipedia seletus – tĂ”enduspĂ”hise meditsiini praktiseerijad peaksid otsuseid tegema parimate teaduslikult saadud tĂ”endite alusel. See mĂ”iste vĂ”eti kasutusele alles 1990. aastate algul ning oli seotud statistiliste meetodite kasutamisega meditsiiniliste otsuste tegemisel ning ravi kooskĂ”lastamisel patsiendiga. Samu asju pidas oluliseks juba Hippokrates rohkem kui 2000 aastat tagasi – teda peame tĂ€napĂ€eva meditsiini loojaks.

KĂ”ik ĂŒlejÀÀnud ravimeetodid, mis tĂ€psetele statistilistele mÔÔtmistele pole allunud, peaks selle kĂ€sitluse jĂ€rgi olema alternatiivsed. „Alternatiivne“ mĂ”istena aga tĂ€hendab traditsioonilisest erinevat vĂ”i isegi tavapĂ€rasele vastanduvat. Huvitav, miks on hakatud tuhandeid aastaid vanu ja siiani toimivaid meetodeid, olgu tegu Hiina, Jaapani vĂ”i India traditsioonilise meditsiini vĂ”i meie oma loodusraviga, pidama alternatiivseks ehk traditsioonilisele vastanduvaks? Loomulikult on ajaloos ja tĂ€napĂ€evalgi igasugu imelikke „teraapiaid” ja protseduure tehtud (vt seekordse ajaloolugu), mida terve mĂ”istus ligilĂ€hedaseltki raviks pidada ei saa. Aga kĂ”ike ĂŒhte patta pannes kaotame hindamatu hulga vĂ”imalusi inimesi aidata.

Loe edasi  . . .

Euroopa tervisevolinik: antibiootikumid ohustavad meie kÔigi elusid

maaleht.ee 10. mÀrts 2016 09:42

Aive MÔttus

Aive MÔttus, toimetaja

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kardab, et kui antibiootikumide liigsele kasutamisele piiri ei panda, satub kogu kaasaegne kirurgia löögi alla.

Seakatk on mitmes Euroopa riigis palju pahandust teinud. Milline on teie arvates olukord Eestis?

Olukord on kontrolli all. Mis puutub farmidesse, siis olen ma vÀga rahul. Uusi juhtumeid pole avastatud ja rakendatud meetmed on olnud tÔhusad.

Metsas on asi keerulisem. Viiruse leviala laieneb ning taudist ohustatud piirkondi tuleb juurde mitmel pool.

Loe edasi . . .

 

EUROOPA TERVISEVOLINIK: Kogu kaasaegne kirurgia vÔib antibiootikumide hooletu kasutamise tÔttu löögi alla sattuda

maaleht.delfi.ee

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kardab, et kui antibiootikumide liigsele kasutamisele piiri ei panda, satub kogu kaasaegne kirurgia löögi alla.

Kas antibiootikumiresistentsus, mille tekkes on kĂŒllaltki suur roll ka loomakasvatussektoril, on tervishoiu vĂ”i pĂ”llumajanduse probleem?

Antibiootikumiresistentsus on vĂ€ga oluline kĂŒsimus. (Antibiootikumiresistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. – Toim.) Kurb, et inimeste teadlikkus selles valdkonnas on vĂ€ga madal. Euroopa Liidus sureb aastas peaaegu 26 000 inimest antibiootikumiresistentsuse tĂ”ttu, aga ajalehtedes me suuri pealkirju ei nĂ€e.

Loe edasi . . .

Intervjuu, mis ilmus korraks Delfis

Perearst Riina Raudsik: Inimesed kannatavad kroonilise vee- ja mineraalide puuduse kÀes ega oska oma haigusi sellega seostada.

Inge Pitsner

Inga-Pitsner-2015-12-11-at-09.51

Doktor Riina Raudsik on ligi 40aastase kogemusega arst, keda sĂŒsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kĂ”nnib omapead. Äsja andis ta vĂ€lja raamatu „Energiakriis.Keha hĂ€irekell. Millest saavad haigused alguse?“Tema vĂ€idab, et ĂŒkskĂ”ik mis probleem kuskil kehas on, on probleem tegelikult kogu organismis ja olukorra lahendamine nĂ”uab terviku mĂ”istmist.

Loe edasi …