Saatesari RADAR Kanal2 22.03.2016 20:30
Intervjuu Riina Raudsikuga on nähtav siit.
Category: Intervjuu
Kust tuleb tavameditsiini ja alternatiivmeditsiini vastandumine
„Mis sa arvad, kust tuleb tavameditsiini ja nn alternatiivmeditsiini vastandumine? Kelle huvides see õigupoolest on?” küsis ajakirjanik minult üsna hiljuti.
Tõepoolest, abivajaja huvides see ju pole, tema tahab lihtsalt terve olla. On see kellegi ärihuvi? Professionaalne kadedus? Või pigem teadmatus? Hakkasin huvi pärast uurima, kuidas netist infot otsivale inimesele defineeritakse tõenduspõhist meditsiini ja mida peetakse alternatiivseks. Kõige kokkuvõtlikum oli Wikipedia seletus – tõenduspõhise meditsiini praktiseerijad peaksid otsuseid tegema parimate teaduslikult saadud tõendite alusel. See mõiste võeti kasutusele alles 1990. aastate algul ning oli seotud statistiliste meetodite kasutamisega meditsiiniliste otsuste tegemisel ning ravi kooskõlastamisel patsiendiga. Samu asju pidas oluliseks juba Hippokrates rohkem kui 2000 aastat tagasi – teda peame tänapäeva meditsiini loojaks.
Kõik ülejäänud ravimeetodid, mis täpsetele statistilistele mõõtmistele pole allunud, peaks selle käsitluse järgi olema alternatiivsed. „Alternatiivne“ mõistena aga tähendab traditsioonilisest erinevat või isegi tavapärasele vastanduvat. Huvitav, miks on hakatud tuhandeid aastaid vanu ja siiani toimivaid meetodeid, olgu tegu Hiina, Jaapani või India traditsioonilise meditsiini või meie oma loodusraviga, pidama alternatiivseks ehk traditsioonilisele vastanduvaks? Loomulikult on ajaloos ja tänapäevalgi igasugu imelikke „teraapiaid” ja protseduure tehtud (vt seekordse ajaloolugu), mida terve mõistus ligilähedaseltki raviks pidada ei saa. Aga kõike ühte patta pannes kaotame hindamatu hulga võimalusi inimesi aidata.
Euroopa tervisevolinik: antibiootikumid ohustavad meie kõigi elusid
maaleht.ee 10. märts 2016 09:42
Aive Mõttus, toimetaja
Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kardab, et kui antibiootikumide liigsele kasutamisele piiri ei panda, satub kogu kaasaegne kirurgia löögi alla.
Seakatk on mitmes Euroopa riigis palju pahandust teinud. Milline on teie arvates olukord Eestis?
Olukord on kontrolli all. Mis puutub farmidesse, siis olen ma väga rahul. Uusi juhtumeid pole avastatud ja rakendatud meetmed on olnud tõhusad.
Metsas on asi keerulisem. Viiruse leviala laieneb ning taudist ohustatud piirkondi tuleb juurde mitmel pool.
EUROOPA TERVISEVOLINIK: Kogu kaasaegne kirurgia võib antibiootikumide hooletu kasutamise tõttu löögi alla sattuda
Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kardab, et kui antibiootikumide liigsele kasutamisele piiri ei panda, satub kogu kaasaegne kirurgia löögi alla.
Kas antibiootikumiresistentsus, mille tekkes on küllaltki suur roll ka loomakasvatussektoril, on tervishoiu või põllumajanduse probleem?
Antibiootikumiresistentsus on väga oluline küsimus. (Antibiootikumiresistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. – Toim.) Kurb, et inimeste teadlikkus selles valdkonnas on väga madal. Euroopa Liidus sureb aastas peaaegu 26 000 inimest antibiootikumiresistentsuse tõttu, aga ajalehtedes me suuri pealkirju ei näe.
Intervjuu, mis ilmus korraks Delfis
Perearst Riina Raudsik: Inimesed kannatavad kroonilise vee- ja mineraalide puuduse käes ega oska oma haigusi sellega seostada.
Inge Pitsner
Doktor Riina Raudsik on ligi 40aastase kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Äsja andis ta välja raamatu „Energiakriis.Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?“Tema väidab, et ükskõik mis probleem kuskil kehas on, on probleem tegelikult kogu organismis ja olukorra lahendamine nõuab terviku mõistmist.
You must be logged in to post a comment.