Janno Joona 09. veebruar 2016 ÀripÀev.ee
Eesti on maailma parim paik, kus elada. Kuid eestlaste tervis halveneb. Ăha enam tĂ”useb ĂŒlekaaluliste ning rasvunud inimeste osakaal elanikkonnas.
Riina Raudsiku kommentaar:
Kolesterooliga on meid hirmutatud alates 70-ndatest aastatest ja ametlikult soovitatud hoiduda nö kĂ”rge kolesteroolisisaldusega toitudest (munad, vĂ”i, kĂ”rgema rasvasusega piimatooted, pĂ€hklid, kookospĂ€hkli Ă”li, liha jne), mis pidavat pĂ”hjustama sĂŒdame haigusi ja arterite ummistusi. Neid tooteid ei soovitatud sĂŒĂŒa rohkem, kui 300mg/pĂ€evas (Dietary Guidelines for Americans).
2015 aastal avaldatud uuringute pĂ”hjal (American Heart Association/American College of Cardiology) ei ole tĂ”enduspĂ”hist korrelatsiooni toidust saadud kolesterooli ja vereseerumis mÀÀratud kolesterooli vahel. Kui toiduga ei saa piisavalt kolesterooli, toodab maks seda ise rohkem, sest kolesterool on organismile ĂŒlivajalik aine. Meie toitudesse on lisatud liialt palju sĂŒsivesikuid, mis kĂ€ivitavad insuliini tootmise ja rasva ladestumise organismis.
Eestis olid 2015. aastal enim mĂŒĂŒdud ravimid statiinid (kolesterooli langetavad ravimid).
Vaata ka raamatust âEnergiakriis. Keha hĂ€irekellâ lk 71 peatĂŒkki kolesteroolist.
Kolesterool on tegelikult rakkude jaoks hÀdavajalik aine, mida organism ise toodab kordi rohkem, kui seda toiduga saadakse, ning kolesteroolitaseme ja ateroskleroosi vahelise seose tegelik puudumine oli kinnitust leidnud juba 1936. aastal, kirjutab neurokirurg Andres Ellamaa.