16.4.2017 KSA silmakeskus
Lõpetasin kardioloogia õpingud 1993. aastal ja töötasin seejärel kolm aastat ülikooli haiglas kliinilise assistendi ja professorina. Mulle tundus üha enam, et erapraksis sobiks mulle paremini, ja otsustasingi mõne aasta pärast seda proovida. Minu moto on alati olnud „Kohtle patsiente nii, nagu sa tahaksid, et sinu pereliikmeid koheldaks”. Lisaks olen püüdnud järgida reeglit, et ei tee kunagi patsiendile ühtki protseduuri, mis pole hädavajalik. Lühidalt öeldes: ära tee kahju. Kirjutasin välja ravimeid ja järgisin Ameerika Kardioloogiakolledzi sõnastatud patsientide eest hoolitsemise standardit. Minu praksises tegeleti täiskasvanud patsientide pärgarteri haiguse, kardiomüopaatia, kõrgvererõhktõve, hüperlipideemia, perifeersete veresoonte haiguse ja diabeediga. Patsiente raviti peamiselt ravimite manustamise teel, kuigi soovitasin neil ka süüa madala rasvasisaldusega toitu ja piisavalt liikuda. Ma isegi riputasin kontorisse oma maratonidelt saadud medaleid, lootuses neid liikuma utsitada.
Südamearstiks soovisin saada seetõttu, et mõlemad minu vanaemad on surnud diabeedist põhjustatud südame-veresoonkonna haigustesse. Hüperlipideemia ja diabeet on meie perekonda saatnud kogu elu ning soovisin aidata teisi peresid, kes on pidanud selle tõttu kannatama. Mõistagi soovisin ka ise neid haiguseid vältida, seega jälgisin oma kehakaalu ja läbisin maratone. Olin kuulnud Dr. Nathan Pritikini ja Dr Dean Ornishi meetodist, kuidas nad toitumisega südamehaigusi ravivad, kuid see tundus nii mulle kui mu patsientidele liiga ekstreemne. Kuni lugesin John Robbinsi kirjutatud artiklit „A Diet for a New America”. Otsustasin hakata veganiks nii tervislikel kaalutustel kui tema välja toodud eetilistel põhjustel. Sellegipoolest ei arvanud ma, et mu patsiendid peaksid sama tegema. Vastupidi, mulle näis, et mu patsientidel poleks kunagi sellist meelekindlust, et eelkõige iseenda aitamiseks muutuda. Uskusin, et igaüks tahab lihtsalt oma elu elada ja vajadusel ravimite abil end kiiresti jalule tagasi aidata. Ent selline meditsiinisüsteem, kus samu ravimeid üha uuesti ja uuesti välja kirjutatakse, ilma et vahepeal oleks mingeid paranemise märke, ei tundunud mulle enam kuigi jätkusuutlik. Sellises süsteemis oli patsiendi suurim tervisevõit see, kui tema tervis rohtude abil enam ei halvenenud.
Ja siis see juhtus. Ühel päeval kuulasin joostes taskuhäälingut ( podcast) , kus räägiti dokumentaalfilmist „Forks over Knives”. Dr T. Colin Campbell kirjeldas seost inimeste tervise ja loomsete saaduste, peamiselt liha ja piima, tarbimise vahel. Kuid minu tähelepanu haaras hoopis Dr Caldwell Esselstyni sõnavõtt selle kohta, kuidas täisväärtusliku taimetoiduga on võimalik pärgarteri haigust ravida. Ja seejuures ta mitte ainult ei soovitanud sellist elustiili, vaid ta ise elaski sedasi. Kogu tema perekond elas taimetoidu peal. Ta õpetas ka oma patsientidele õlivaba taimse toitumise põhitõdesid. Ja patsiendid kuulasid ning tervenesid nii kõrgest vererõhust, diabeedist kui perifeersete veresoonte haigusest. Nad said terveks ja olid õnnelikud. Ma olin kui välgust pimestatud ja mõtlesin, et just see ongi see, mida ma tahan teha – võita sõda elustiilihaigustega. Neid nimetatakse põhjusega elustiilihaigusteks, sest nad on otseselt seotud sellega, mida inimene sööb, sisse hingab ja millega kokku puutub. Esselstyn tõi ilmekaid näiteid, kuidas patsiendid soovisid ise terveks saada ja olid väga varmad oma toitumist muutma, kui neid lihtsalt pisut harida. See oligi tõuge, mida vajasin. Mul oli nüüd uus eesmärk – kavatsesin hakata eest vedama toitumiskursust, kus oma patsiente toitumise teemadel harida.
Ent kõigepealt pidin harima iseennast. Lugesin läbi arvukalt raamatuid, mis olid ilmunud Dr Caldwell Esselstyni, Dr T. Colin Campbelli, Dr Joel Fuhrmani, Dr Dean Barnardi ja Dr John McDougalli sulest. Läbisin veebis eCornelli taimse toitumise kursuse ning Dr Pam Popperi toitumise ja elustiili kursuse. Arutasin oma uusi teadmisi ka iga patsiendiga. Nad olid üllatunud, sest tulid saama ravi, mitte toitumisnõu. Mõned olid huvitatud, teised aga teatasid, et nad juba toituvad niigi tervislikult. Selgitasin neile viisakalt, et kui nad oleksid siiani tervislikult toitunud, ei peaks me seda vestlust siin minu kabinetis üleüldse pidama. Ent kuna minu juttu toetasid vaid viited raamatutele ja iseenda lühikesele kogemusele veganina, ei suutnud ma neid veenda.
Seega ei jäänud üle muud kui avada toitumiskursus. Harisin patsiente teadusuuringutega, mis tõestasid, et taimne toit suudab elustiilihaigusi seljatada. Kasutasin pilte ja anatoomilisi jooniseid ning tsiteerisin uuringuid. Andsin toitumisnõu ja arutasin patsientidega, kuidas minna üle õlivabale täisväärtuslikule taimetoidule. Igas klassis osales umbes 16 inimest ja kaaslane sai kursusel osaleda tasuta. Iga kursus koosnes kuuest loengust ja kolmandas loengus läksime koos toidupoodi. See meeldis inimestele väga ja ma pean tunnistama, et mulle endale ka. Sain patsientidega lähedasemaks ja nende entusiasm nakatas ka mind.
Peagi hakkasid nad tulemusi nägema. Vererõhk ja glükoositase langesid sama kiiresti kui nende kaal. Kõiksugu valud kadusid ja diabeetiline neuropaatia paranes. Nad ei pidanud enam oma ravimeid võtma ja kolesteroolitase stabiliseerus. Ja kõike seda tänu taimetoidule. Ma polnud kunagi näinud sellist tervenemist, kui praktiseerisin traditsioonilist meditsiini. Otsustasin alustada omaenda taskuhäälingut pealkirjaga „Jami Dulaney taimne terviseteemaline taskuhääling”, et jõuda rohkemate inimesteni. Kõik see muutis ka mind ennast – olin saledam ja tervem kui kunagi varem. Jaksasin rohkem ja sain lahti ka oma kroonilisest seedehäirest, nagu ka kõhu- ja kolesterooliravimitest. Tahtsin kõigile häid uudiseid kuulutada. Lisaks soovisin, et seda imerohtu nimega taimetoit pakutaks ka minu kodukoha haiglates.
Minu kardioloogiakolleegide vastus oli – ja lubage ma tsiteerin – järgmine: „Mida me siis peale hakkame, kui kõigi südamehaigused iseenesest kaovad?”. Vastasin, et see oleks imeline, kuid küllap ei pea nad selle pärast muretsema, sest vaevalt, et suudame oma arstikarjääri jooksul võita sõja kiirtoidukettidega. Ent vähemalt ma tean nüüd, mis tegelikult patsiente aitab. Minu patsiendid on õnnelikud ja tervemad ning neid ei kimbuta enam insult, südamerabandus ega surm. Ent mu kolleegid küsivad endiselt, kuidas ma patsientidele taimi pähe määrides üldse raha teenin. Haigla suurim sissetulekuallikas on südame-veresoonkonna teenused ja kirurgilised kaalulangetusprotseduurid. Haigla administraator ütles, et „Igal inimesel on õigus liha süüa”. Ja et haigla ülesanne on pakkuda patsientidele proteiini, mis aitaks neil pärast protseduuri paraneda. Külastasin haiglas olles südamelõikuse patsienti ja olin hämmingus, kui nägin, et tema operatsioonijärgne toidukord koosnes praest ja rasvasest lihakastmest.
Otsustasin, et kõige parem on vältida haigestumist, mitte tegeleda tagajärgedega. Jätkasin toitumiskursustega ja tõin loengutesse toitu kaasa, et anda neid maitsta nüüd juba oma õpilastele, mitte enam patsientidele. Seejärel hakkasin nende ees toitu valmistama. Kasutasin klassitoas elektripliiti ja vokipanni ning näitasin neile, kuidas juurvilju hakkida ja lõikuda ja rääkisime nädalamenüü koostamisest. Arutlesime selle üle, kuidas elada maailmas, kus suur osa inimesi toitub teisiti ja puudutasime mitmesuguseid sotsiaalseid teemasid. Rääkisime sellest, kuidas tavarestoranis toitu tellida ja kuidas peamised ülesöömispühad nagu jõulud vastu pidada. Minu kursustel on üha rohkem osalejaid. Meil on olnud kaks kogu päeva kestvat taimepõhist toitumisseminari, kuhu olen kutsunud rääkima tuntud eksperte taimse toitumise alal. Lisaks organiseerin kohtumisi sarnase mõtteviisiga inimestele, et nad saaksid sotsialiseeruda ja üksteiselt tuge ammutada. Mulle tõesti meeldib patsiente harida ja rääkida neile, kuidas taimse toidu abil tervemaks saada.
Ma käin endiselt haiglas. Aitan patsientidel tellida puu- ja juurvilju, mida niisama menüüsse ei panda. Haigla administraatorite sõnul ei saa patsiendid sedasi vajalikke makrotoitaineid. See on ka osaliselt tõsi, aga seda vaid haigla piiratud toiduvaliku tõttu. Ent dietoloogide akadeemia sõnul annab õlivaba täistaimne toit piisavalt toitaineid. Seega on haigla ülesanne pakkuda patsientidele valikuid, ent paraku nad siiani ei tee seda. Need patsiendid, kelle pereliikmed neile haiglasse toitu saavad tuua, on õnnega koos. Enamasti jagan kõigile haiglas viiteid ja soovitusi ning kutsun neid pärast haiglast väljakirjutamist enda toitumiskursusel osalema. Ma ei saa seda mitte teha, kuna tean toitumise mõjust lihtsalt liiga palju.
Need meditsiinilised protseduurid, mida mulle koolis õpetati, ei aita tervist parandada ega haigusega võidelda. Parimal juhul võimaldavad nad haigust kontrolli all hoida, kuid nendega kaasnevad alati tõsised ohud. Kas teadsite, et kolmas surmapõhjus USA-s on meditsiiniline viga, mille tõttu sureb meil 210 tuhat inimest igal aastal. Mulle meeldib aidata inimestel oma tervise üle kontroll saavutada. Sõna „arst” tähendab tervendamist ja harimist. Jätkan arstina inimeste harimist täistaimetoidu tervendava mõju osas. Loodan siiralt, et just inimeste harimine aitab haigusi seljatada. Olen lõputult tänulik oma mõttekaaslastest arstidele nagu Esselstyn, Ornish, Fuhrman, McDougall ja Campbell, kes on taimse toitumise teerajajad ja tänu kellele olen ma suutnud nii paljusid patsiente aidata.
Dr. Dulaney on Floridas Port Charlotte’is praktiseeriv südamearst. Ta õppis arstiks Lääne-Virginia Ülikoolis. Oma residentuuri ja kardioloogia stipendiumi lõpetas ta aga Pennsylvanias asuvas Pittsburghi Ülikoolis. Enne erapraksise asutamist oli ta Lääne-Virginia Ülikooli meditsiiniosakonna õppejõud. Ta praktiseeris traditsioonilist konsultatiivset kardioloogiat, hiljem aga hakkas oma praksises pakkuma taimse toitumise kursusi. Ta on maratonijooksja ja triatleet. Ta on läbinud neli 225 km pikkust triatloni, sh kolm Ironmani võistlust. Dr. Dulaney hobideks on ka aiandus ning juurviljade ja troopiliste viljade kasvatamine. Tema veebileht: doctordulaney.com.
Allikas: http://nutritionstudies.org/frustrations-of-being-a-plant-based-cardiologist/
Postitus on avaldatud Dr. Jaimela Dulaney nõusolekul
Facebook: https://www.facebook.com/jaimela.dulaney