Hädavajalik B12

Tervendaja, oktoober 2019

Dr. Riina Raudsiku uus oluline sõnum tervisest huvituvatele inimestele kõlab lihtsalt, kuid eluliselt – B12! Lisaks D-vitamiinile, millest arst varem rohkesti rääkis, vajab organism väga ka vitamiini B12. Päris paljudel on sellest kehas puudujääk.

Vitamiinide võtmisest toidu kõrvale on saanud üha rohkemate inimeste “hobi”, kellele teadlik enesetervendus meetod, kellele lihtsalt harjumus. Samas jagub neidki, kes arvavad, et see on suht mõttetu tegevus. Inimesed koonduvad justkui kahte leeri – nähakse vitamiinides head ja teine leer näeb siis kasutut-mõttetut. Kolmanda grupina on neidki, kes usuvad, et toidust endast peab saama kõik vajaliku ning toidul on vaja anda kõik vajalik.

Ometi on dr. Riina Raudsiku varasemalt laialdast järelkaja tekitanud D-vitamiini teemaline info viinud Eesti inimesi lähemale selleni, et on vaja olla teadlik oma kehast ja vitamiinidest. Inimesed on abi saanud D-vitamiini jutust. Selles loos soovib tegus tohter rääkida veel ühest kehas oluliselt toimetavast ainest – vitamiin B12.

Dr. Riina, mis on Sinu arvamus – kas ja miks on vaja lisaks toidule vitamiine?
“Vitamiinide puudus on enamasti inimestel, kes söövad ainult töödeldud toite – olgu siis poest ostetud poolfabrikaate, keedetud, praetud või muud moodi töödeldud asju. Kuumutatud, pastöriseeritud, steriliseeritud, homogeniseeritud toidud on ise keha keskkonna destabiliseerijad. Teame ka seda, et puuviljad või taimed ei sisalda enam nii palju vitamiine. Lisaks kasutatakse meditsiinis väga sageli ravimitest nn maokaitseid, mis ei lase B12 vitamiinil omastuda.”

Mis on vitamiinipuuduse nõiaringi põhjuseks veel?

“Vitamiinid hävivad töötlemisel, aga nende puudusel ei saa ainevahetus korralikult toimida. Miks? Sest paljud vitamiinid on ensüümidele aktivaatoriks, eriti just B-grupi vitamiinid. Aga ensüüm on justkui toitainete hakkija ja ilma aktivaatorita (B-grupi vitamiinideta) ei saa ensüüm oma ülesannet täita. Vitamiinide võtmine poleks kindlasti kellegi hobi, aga kust ja milliseid vitamiine võtta – see on ülioluline. 

Arstil on kõige tähtsam selgust saada inimese soolestiku seisundist, bakterite piisavast olemasolust, imendumisvõimest, tema toitumisest ja veetarbimise harjumustest, sest enamike vitamiinide süntees ja imendumine toimub bakterite osavõtul just soolestikus.

Mõelgem nüüd veidi, kui sageli te tarbite antibiootikume, hormoone, maokaitseid jm ning kui tihti olete nõus neid andma oma lastele ja mida need ravimid teevad meie soolebakteritele?”

Räägime selles loos lähemalt B12 vitamiinist – miks on B12 vitamiin inimesele kasulik?

“Soolestiku temaatikat käsitledes võtaksin vaatluse alla B12 vitamiini ainevahetuse ja selle ülima tähtsuse väga paljudes energiatootmise lülides. B12 on koobaltit sisaldav vitamiin, mille üldnimetus on kobalamiin. Teda nimetatakse ka roiskvitamiiniks. Teda saab kõige rohkem loomsetest toiduainetest, nagu liha, kalad, maks ja teda leidub alati mullas, roiskuvas pinnases. Tänapäeval on aga B12 puudus väga sagedane ja see pole sugugi ainult veganitel või taimetoitlastel.

Mis on B12 vitamiini puuduse põhjusteks?

“Kindlasti on üheks võimsaks faktoriks B12 puudusel üleüldine liialdamine antibiootikumidega, liigne streriilsuse tagaajamine, sisekeskkonna hapestumise tingimustes paljunevate mikroorganismide (parasiitide) liigne areng ning sellest tingitud soolebakterite häving. B12 imendumiseks peensoole lõpuosast on ülimalt oluline soolestiku bakterite rohkus – mida rohkem häid baktereid, seda rohkem toimub seal sünteesi B12 bakterite poolt ja seda paremini omastab seda organism.

Ainevahetuslikele muutustele ei pöörata meditsiinis ikka veel piisavalt tähelepanu ja ei analüüsita lahti olukordi, miks üks või teine kaebus või haigusseisund tekkinud on. Lisaks on B12 vitamiini üks võimsamaid energia- ja serotoniini tootmisega seotud vitamiine, mis ei lase tekkida hüperaktiivsust ja ärevust või depressiooni.

95% serotoniinist toodetakse soolestikus! Mitte ajus, nagu meile varasemalt teadmisena ette serveeriti.

Seega, iga aine, mis hävitab soolebaktereid, hävitab ka B12 piisavat tootmist. Siia alla kuuluvad ka taimekaitsemürgid, nagu glüfosaat. Niisiis – B12 süntees ja imendumine sõltub meie mikrobioomi seisundist. Seega, kõik, mis hävitab soolestiku mikroobe, tekitab ka B12 ja teiste B-grupi vitamiinide puudust.” 

Dr. Riina räägib, et B12 defitsiidile viivadki ennekõike selle vähesus toidus või toidus üldse puudumine. Antud vitamiini süntees toimub arsti sõnul ennekõike bakterite poolt. Siit tekib kaasaegsete steriliseeritud ja pastöriseeritud toiduainete puudulikkus, sest liiga steriilses toidus ei ole enam loomulikke baktereid.

“B12 sisaldus on kõrge roisktoiduainetes, mistõttu lihatooted on tähtsaimaks allikaks,” toonitab dr. Riina. “Veganid tavaliselt teavad, et B12 on vaja metüleeritud vormina juurde võtta ja siis polegi probleemi. Keha kasutab esialgu pikalt maksas olevaid varusid.”

Kas mingil põhjusel ei saa inimorganism B12 omandada? 

“Mao limaskesta põletikud ehk gastriidid on tänapäeval väga sagedaseks põhjuseks, et keha ei saa B12 omastada. Refluks, iiveldus, kõrvetised ja valud maos on seedetrakti vale keskkonna informaatorid, mis annavad teavet, et ka B12 vitamiini imendumise ja sünteesiga võib hakata tekkima probleeme.

Normaalse sisekeskkonna puhul tekib maos nn sisemine faktor (mükoproteiin), mis tagab B12 transpordi koos kaltsiumiga. Sisekeskkonna hapestumisel aga olukord muutub ja varud maksas hakkavad hiilivalt vähenema.

Soolestikus peab olema piisavalt baktereid, kelle abil toimub B12-le metüülrühma lisamine (metüleerimine), et muuta ta toimivaks.”

Mida B12 organismis veel head loob?

Tänapäeval räägitakse meditsiinis ikka veel vähe raskmetallidest, mis blokeerivad väävli sidemete kaudu ensüüme ja selle läbi tekitavad B12 ja glutatiooni sünteesi puudulikkuse. Glutataioon omakorda on raskmetallide enda külge siduja ja kehast eemaldaja, võimsaim väävlit sisaldav antioksüdant.

Lisaks kirjutavad teadlased tänapäeval ka kehavõõraste ainete massilisest sattumisest soolestikku just toiduga ja ravimitega, mis viib heade bakterite vähenemisele ja vitamiinide aktivatsioonimehhanismide häirumisele.

B12 vitamiini puudus viib kehas homotsüsteiini tõusule ja arterite siseseina kahjustusele, mille peale käivitub kolesterooli süntees kaitsemehhanismina. Veresoonte seinu kahjustab homotsüsteiin, kolesterool on abimees, kes tormab appi vigastust kaitsma ja katma, aga sõda on kuulutatud kolesteroolile. Kolesterooli veresooni seinu kattev-kaitsev võime hoiab ära arterite purunemise, kuid tekitab kolesterooli kuhjumise tõttu ka ahenemisi veresoontes.

Vajalik on määrata homotsüsteiini taset ja rakendada ennetavalt meetmed selle tõusu puhul. Selle ennetuse alla kuulub ka B12 taseme kontroll ja homotsüsteiini taseme tõusu puhul ning madala B12 leiu puhul selle vitamiini ordineerimine.”

Mis on veel oluline teadvustada, kui inimene soovib oma kehas jälgida B12 toimimist ja mõju?

“Olen kõikides oma eelnevates raamatutes kirjutanud suhteliselt lihtsalt neurotransmitteritest ehk virgatsainetest ja nende tähtsusest. Kõik närviimpulsid lõpevad retseptorrakkudel erinevate neurotransmitterite eritumisega. Iga neurotransmitteril on oma toime, mis annab vastuseks erineva emotsiooni – õnnetunde, rahulolu, erutuse, motiveerituse, viha jne. Nende neurotransmitterite süntees on samuti sõltuvuses just B12 vitamiini olemasolust ainevahetuse tsüklis!

Veelkord meeldetuletuseks, et neurotransmitterite süntees sõltub soolebakterite olemasolust. Neurotransmitterid pole seotud ainult ajutegevusega, vaid ka soolestikuga.”

Nii et paika peab teadmine, et soolestik on inimese teine aju?

“Soolestik ja aju teevad koostööd, suhtlevad omavahel. Ajutöö on häiritud, kui soolebaktereid on vähe.

Siit ka arusaam, et soolebakterite igasugune hävitustöö viib käitumishäiretele, sünaptiliste ühendusteede häirumisele, millest omakorda võivad tekkida mäluhäired ning ajutöö häirete ilmnemine üldisemalt. Suure tõenäosusega ka autismispektri häire.

Antibiootikumide laialdane kasutamine igasuguste lihtsate põletikuliste haiguste ravis on selgelt kahjulik, viies düsbakterioosile.

Selleks, et nn head bakterid saaksid meie soolestikus eksisteerida, tuleks menüüsse alati lisada kiudaineterikast toitu, mis on bakteritele toiduks, et hoida nende kolooniaid elus.”

Kui me lähtume sellest, et kõik vitamiinid on organismis omavahel seotud, nagu kõik organid omakorda vitamiinide toimega, siis millised on põhivitamiinid, mida soovitad inimestel kindlasti juurde võtta?

“Ma ei oska seda öelda, missuguseid peab ja missuguseid ei pea, sest iga inimese organism on erisugune ja seotud konkreetselt tema ja ainult tema elustiiliga ja eelneva eluga. Lähenemine vitamiinide teemale on alati täiesti individuaalne. Samas saab infot patsiendi soolestiku töö kohta patsiendilt anamneesi võttes üpris hästi. Kui soolestikus on piisavalt baktereid ja neid pole elu jooksul hävitatud rohkete ravimite tarbimisel, siis soolebakterid sünteesivad ka ise B12 ja näiteks ka B3 ehk niatsiini.”
 
Kuidas on aga selgelt aru saada, et inimesel on B12 vitamiini puudujääk ja et just seda tuleb juurde võtta? 

“Sellel vitamiinil on kehas varud. Terve soolestiku puhul – kui inimesed on omnivoorid (kõigesööjad) – polegi ehk terve elu vaja B12 juurde võtta. Kuid kaasajal kohtab aina rohkem ka omnivoore, kes vajavad lisaks B12, sest just töödeldud toidu osakaal on nende menüüs suurenenud.

B12 puuduse nähud ilmuvad hiilivalt. Pole kerge aru saada tekkinud sümptomatoloogiast, sest veres ei kajastu kohe madala B12 leid. Leida võib kaudseid B12 puuduse tunnuseid raua kehva omastamise tõttu ja punaliblede mahu suurenemise näol. Uriinis võib B12 puudujäägi korral leida maloonhappe tõusu, tekivad ka settereaktsiooni kiirenemine põletiku näitajana, millele ei leita otsest põhjust. Ravitakse rutiinselt põletikku antibiootikumide või hormoonidega, aga põhjus jääb tähelepanuta ja patsiendi seisund aina halveneb.

Kui tasapisi muutub nahk kahvatu-kollakaks, siis see on juba hilisnäitaja, millele tavaliselt kaasneb suur nõrkus. Kõige sagedasem kaebus on ikka seletamatu väsimus, mida muidugi esineb väga paljude asjaolude puhul. Kuid hea on see, et B12 manustamisel (kindlasti metüülkobalamiinina) tekib kiire enesetunde paranemine, väsimuse justkui nõiaväel kadumine ja ka analüüsinäitajate normaliseerumine.”

Kui tihti ja millistes kogustes on kasulik B12 vitamiini juurde manustada?

“Umbes 30-40 aastat tagasi pandi intensiivravis viibivatele patsientidele rutiinselt tilkinfusiooni lahusesse 500 mikrogrammi B12. Minu teada seda enam ei tehta – aga vabandust, kui ma eksin.

Ajakirjandusest võib leida artikleid, kus nooled on suunatud veganite poole, et nad kahjustavad ennast, kui ei söö liha… Ent veganid on tavaliselt teadlikud inimesed, kes kontrollivad või võtavad rutiinselt B12 juurde.

Kahjuks leidub aina rohkem kõigesööjate, laste ja vanemate inimeste seas B12 drastilist puudust, millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata.
Kas sobivad B12 puhul imemistabletid või on paremad kapslid?

“Kui ma ise nõustan inimesi, siis olukorras, kus ma ei tea soolestiku imendumisvõime või keha bakterite seisu kohta täpselt, siis soovitan B12 spreina või tilkadena, et imendumine toimuks juba limaskestade kaudu enne seedetrakti jõudmist ja kindlasti peaks ostma vitamiini metüleeritud vormi.”

Milliste toiduainete söömisel võib olla kindel, et keha saab ka B12 poolest rikkamaks?

“B12 vitamiini leidub enim loomade ja lindude lihas, mereandides, maksas, kalades, kuid töötlemisel see kaob sealt samuti. Tänapäeval lisatakse B12 ka mõnedesse toiduainetesse, kuid kuna ma ei tea, millist ja kui palju, siis ei oska kommenteerida, kas need toiduaineid süües omastab keha neid või mitte.

Suure tõenäosusega peaksime aeg-ajalt kõik veidi seda vitamiini juurde võtma.”

Palun kirjelda Sinu praktikas olnud juhtumit, kus patsient on B12 vitamiini manustades reaalselt saanud abi terviserikkele? 

“1977.ndast aastast kuni 1989-nda aastani, kui töötasin põhiliselt kardiointensiivis ja hiljem kardiloogina infarkit osakonnas, siis mul B12 temaatikaga pistmist ei olnud. Selle vitamiini puudus polnud fookuses. Ma ei mäleta, kas me üldse seda rutiinsetes analüüsides kontrollisime.

Alates 1989-ndast aastast, kui läksin esmatasandi arstiks, mäletan selgelt 72aastast naispatsienti, kes käis kohe minu praksise algusest peale peaaegu iga kuu vastuvõtul. Kaebused olid tal alati ühed: pole jõudu, ei suuda enam aias tööd teha, tube kraamida, söögiisu vilets. Välimuselt oli ta näost kollakas, kahvatu. Analüüsides madalam hemoglobiini tase ja settereaktsiooni kiirenemine, 70 mm/t.

Kehvveresuse tõttu käis ta hematoloogi juures ravil, siseosakonnas uuriti seedetrakti nii palju kui sel ajal võimalik, aga diagnoosi B12 puudusele tol korral ei tuldud. Ma ise ei olnud veel kogu selle temaatikaga end kurssi jõudnud viia, mistõttu kiusab see juhus mind siiamaani.

Patsient elas Eestis veel paar aastat ja siis viis tütar ta enda juurde kuhugi Venemaale. Mõned aastad hiljem, kui tütar pidi ema majamüügi asjus Eestit külastama, tuli ta läbi ka meie juurest ja kurtis, et ema on ikka väga vilets, peamiselt voodis. Selleks ajaks olin end veidi juba B12 temaatikaga rohkem kurssi viinud ja me kirjutasime talle kaasa B12 süstid, mille peale juba kahe nädala pärast tuli meile kiri, et ema olukord on järsult paranenud.

Edaspidisest saatusest ma ei tea. Tänaseks ilmselt teda enam elavate kirjas pole. Sellest juhusest alates hakkasin järjepidevalt B12 teemaga rutiinselt tegelema.”

Suurepärane lugu. Kas on veel mõnda juhtumit?

“Teine juhus oli 2001. aastal – 76 aastane meespatsient kutsus koduvisiidele, sest tal oli nõrkus ja ise tulla kohale ei jõudnud. See polnud minu patsient, kuid kuna teine arst oli täiendusel, siis läksin vaatama.

Varem väga tegus mees oli äkki väsinud ja jõuetu. Kõik kodus kontrollitud näitajad korras, ainult veidi kiirem südamerütm – 96 korda minutis. Saatsime laborandi järgmisel päeval koju ja verest leidsime kõrged markerid, mis kaudselt viitavad B12 puudusele ja normist veidi madalama hemoglobiini tasemele, kiirenenud settereaktsioonile. Juba esimese B12 süsti järel tundis mees ennast hästi ja tuli ise tervisekeskusesse järgmist saama.”

Huvitav oleks teada, kas selliste juhtumite kaudu algaski Sinu jaoks B12 teadmiste lahti hargnemine? Milliste niitide kaudu seda teema avastama hakkasid?

“Tänapäeval on B12 defitsiit väga sage leid eelpool kirjutatud erinevatel põhjustel, mistõttu iga arst teab seda ja kontrollib. Kuid mind hakkas huvitama, mis on selle taga ning mis on B12 ülesanne laiemast vaatevinklist… Ja kuidas ta osaleb ainevahetuslikes protsessides. Siis avaneski pilt laiemalt. Tasapisi. B12, homotsüsteiin, kolesterool, ateroskleroos, metioniin, tsüsteiin, glutatioon, raskmetallid. Lõpuks hakkasid seosed tekkima. 

Meie kehas ei toimu midagi kogemata või lihtsalt. Igal muutusel on põhjus ja alati on tähtis aru saada algpõhjusest, et mitte ainult sümptomeid ravida.” 

Kas võid palun avaldada lugejatele, kuidas Sa ise manustad B12 vitamiini? 

“Ma ei ole suur enda kontrollija, püüan rohkem järge ajada, et vee-ja toidumajandus korras oleks, otsin puhast toitu, kasutan köögis korralikke veefiltreid. Kasvatan ise endale toitu nii palju kui võimalik ja ei tarvita enam ravimeid, sest olen keha korda saanud. Oleks ainult oidu nii alati toimida. Vaatamata sellele tundsin selle aasta maikuus järsku uskumatult suurt väsimust ja jõuetust. Ühel loengul tundsin, et ei jõua suud enam liigutada. Tahtsin magada ka päeval ja tegustemise isu oli null. Analüüsidest leidsin väga madala B12 ja B3 taseme. Ka soolebakterite seis polnud kiita. Võtsin kasutusse vastavad abinõud, kasutasin ka B12 spreid ja kolme nädala pärast tundsin end jälle endisena.”

Mis erinevus on B12 vitamiini puhul suvel soojal ajal ning talvel külmal ajal? Kas on erinevus organismi vajadustes?

“Ei ole selle peale mõelnudki varem, kuidas sessoonselt B12 tase võiks erineda, kuid loogiline on, et meie kliimas on suvekuudel parem võimalus B12 saada. Eriti siis, kui hoiame oma soolebakterite seisu korras ja sööme rohkem kiudaineterikast toortoitu, et meie head bakterid saaksid söönuks ja toodaksid meile seda väärtuslikku vitamiini.”

Küsin lõpetuseks – milliseid vitamiine võttes tuleb olla ettevaatlik, et neid võib organismile saada liiga palju. Ja millistega pole probleemi, et neist ei saa kunagi küllalt…

“Ma ise ei ole kunagi olnud arst, kes soovitab palju vitamiine tarvitada. Olen püüdnud ikka varasematel aegadel toitumisele rohkem tähelepanu suunata. Kuid tänasel päeval, teades, et ka väga mitmekülgselt toituv inimene ei saa toidust enam vajalikke vitamiine kätte, olen lähenenud individuaalselt. Enamasti annan soovitusi keha keskkonna korda tegemiseks ning soolestiku korrastamiseks erineval moel. Olen soovitanud ka probiootiliste bakterite võtmist küllaltki pikalt. Ja kui siis ikka vitamiinide taset korda ei saa, tuleks neid aeg-ajalt edasi võtta.

Kõige raskem küsimus ongi, kust neid õigeid ja toimivaid vitamiine saada. Tegeleda tuleb oma kehas toimuvaga igapäevaselt, sest pole ju nii, et sõime vitamiine purgist ja nüüd enam probleemi pole.

Kehas muutub kõik pidevalt ja vajadus vitamiinide järgi on ka pidev protsess. Pürgida tuleb selle poole, et keskkonda meie ümber ei kahjustataks ja et toidud meie lauale jõuaksid jälle puhtana!”

B12 toimed kehas

Dr. Riina Raudsik tõdeb, et kui ta kõiki B12 olulisi funktsioone kehas üles loetlema hakkab, läheb tal endalgi silme ees kirjuks, mis siis lugejast veel rääkida! Ometi paneb ta siinkohal B12 toimed kirja neile, kes sellest huvituvad.

1.) Soolestiku hattude korrashoid ja seeläbi toitainete imendumise tagamine verre.

2.) Soolesinas enterotsüütide uuenemise tagamine ning seeläbi ensüümide toime tagamine toitainete lammutamisel. (Kui B12 puudus, siis orgaanilised happed jälle kogunevad, ei saa edasi põleda ja tulemuseks jälle põletik kehas.)

3.) B12 aitab ära hoida allergiaid ja põletikke, sest säilitab erinevate prostaglandiinide vahelist tasakaalu.

4.) B12 on siis ülitähtis südame-veresoonte põletikuliste haiguste ennetaja. Hoiab ära ateroskleroosi teket.

5.) Degeneratiivseid haigusi seostatakse samuti B12 puudusega, sest see vitamiin omab erilist tähtsust müeliinkihi moodustamisel närvikoes. (B12 vähedab seega Alzheimeri tõve ja multsipleksskleroosi tõenäosust.)

6.)  B12 on tähtis vereloomes ja puudumine viib kehvveresuse tekkele.

7.) B12 aitab kaasa spermatosoidide küpsemisele, mistõttu B12 puudus viib eostamishäiretele ja edaspidi ka loote kasvuhäiretele.

8.) Osaleb punaliblede ja valgevererakkude pooldumisprotsessis – tema kanda on lümfotsüütide paljunemine – seega võitleb kõikjal põletike vastu.

9.) Nagu eespool ka kirjas, on B12 neurotransmitterite ehk virgatsainete sünteesis oluline, mistõttu käitumishäirete puhul tuleb mõelda B12 taseme kontrollile.

10.) B12 puudusel tõuseb maloonhappe tase rakus ja selle tõus uriinis annab head infot raku happelisusest ja B12 puudusest palju varem, kui muud markerid veres.

Šveitsis on viidud läbi uuringud (aastatel 1985, 1996 ja 2002), kus võrreldi mõnede mineraalide ja vitamiinide sisaldust toiduainetes.

Allolevast tabelist näete vitamiinidest informatsiooni foolhappe, B6 ja C-vitamiini kohta. Dr. Riina sõnul on märgatav drastiline vahe. “Mis siis veel tänaseks toimunud on?” küsib ta…