Ilvese sõnul tekib iga päev juurde kaebusi, kus patsiendile on antud vale diagnoos. Lisaks sellele on kasvav trend ka lausa vale ravimeetodi määramine.
«Ilmselt on patsiendid muutunud tähelepanelikumaks ja nõudlikumaks ja sellepärast on ka kaebuste arv suurenenud,» rääkis Ilves. Ta lisas, et teised riigid saavad aru sellest, kui kahjulik on jätta inimene õigel ajal ravimata, aga Eestis lastakse asi ikka väga hulluks enne minna. «Inimesele öeldakse umbes nii, et sul ei ole ju veel vältimatu abi vajadus, et kui sa hakkad ära surema, siis me anname sulle abi.»
Pille Ilvese arvates tekitab suuri probleeme see, et vältimatu abi raames ei anta plaanilist ravi.
«Eesti ja Läti on ainukesed, kes sellist süsteemi veel viljelevad ja sellest lähtuvalt on meil ka näitajad halvad. Nakkushaiguste näitajad on kõrged ja ennetatavate haiguste hulk samuti.»
Võluvitsakest ei ole muidugi kahjuks olemas.
«Üks suur probleem on see, et patsient ei tea absoluudelt, kui palju maksab tema ravi ja mis sinna arvele kirjutatakse ja kas seda analüüsi üldse vaja on. Tegelikult see, et patsiendi eest maksab keegi teine, on tekitanud suure kao võimaluse. Patsiendile ei ole antud võimalust olla kaasatud oma haiguse protsessi. Nii mõnelgi juhul võib tekkida patsiendil küsimus, kas mul tegelikult üldse seda protseduuri vaja on,» lisas Ilves. Tema arvates on inimesi vaja kaasata oma raviprotseduuri rohkem ja sellisel juhul tekiks ka patsiendi näol sotsiaalne järelevalve. «Me rääkisime juba kümme aastat tagasi sellest, et patsient peab nägema oma raviarveid ja nüüd on see lõpuks ära tehtud. Nüüd on digilugudest tõesti arved näha ja me loeme seda enda töövõiduks.»
Raviarvete puhul tulevad aga ka juba esimesed kaebused.
Palju on neid kaebusi, kus ei saada aru, mille eest täpsemalt on arve esitatud. «Inimene oli nädal aega haiglas ja arve tuli kuskil kolme tuhande euro ringis. Siin tekib ju kohe küsimus, kuidas on võimalik, et arve on nii suur, et see jääb juba lukshotellide hinnaskaalasse. Tegemist on ju ulmeliste summadega.»
Kogu tervishoiusüsteem töötab Ilvese arvates juba aastaid valedel alustel.
«Siin ei saa väikeste muudatustega midagi teha. See peaks olema riigipöörde sarnane akt. Sellisel kujul ei saa kogu süsteem andagi paremaid tulemusi. Kosmeetikaga võib midagi parandada, aga see ei anna olulisi tulemusi. Lõppkokkuvõttes tagab inimese tervise tervena elatud aeg, kui patsient võtab ka ise vastutuse, tunneb huvi, kui palju ja mida ta suhu paneb, tunneb huvi kehalise aktiivsuse vastu,» lausus Ilves. Huvi võiks äratada ka loodusravimite vastu, et inimene ei peaks sööma igal ettejuhtuval hetkel sisse nn keemiat, mida tal vaja ei ole. «See tulevik on ilmselt seal, et patsiendid võtavad rohkem vastutust, sest arstid on ka inimesed ja ekslikud.»