Riina Raudsiku kommentaar:
Kolesterooliga on meid hirmutatud alates 70-ndatest aastatest ja ametlikult soovitatud hoiduda nö kõrge kolesteroolisisaldusega toitudest (munad, või, kõrgema rasvasusega piimatooted, pähklid, kookospähkli õli, liha jne), mis pidavat põhjustama südame haigusi ja arterite ummistusi. Neid tooteid ei soovitatud süüa rohkem, kui 300mg/päevas (Dietary Guidelines for Americans).
2015 aastal avaldatud uuringute põhjal (American Heart Association/American College of Cardiology) ei ole tõenduspõhist korrelatsiooni toidust saadud kolesterooli ja vereseerumis määratud kolesterooli vahel. Kui toiduga ei saa piisavalt kolesterooli, toodab maks seda ise rohkem, sest kolesterool on organismile ülivajalik aine. Meie toitudesse on lisatud liialt palju süsivesikuid, mis käivitavad insuliini tootmise ja rasva ladestumise organismis.
Eestis olid 2015. aastal enim mĂĽĂĽdud ravimid statiinid (kolesterooli langetavad ravimid).
Vaata ka raamatust „Energiakriis. Keha häirekell“ lk 71 peatükki kolesteroolist.
Kolesterool on tegelikult rakkude jaoks hädavajalik aine, mida organism ise toodab kordi rohkem, kui seda toiduga saadakse, ning kolesteroolitaseme ja ateroskleroosi vahelise seose tegelik puudumine oli kinnitust leidnud juba 1936. aastal, kirjutab neurokirurg Andres Ellamaa.