“Koolides on vaid mõned kehalise kasvatuse tunnid nädalas. Kas tõesti keegi usub, et 10 Eesti koolis ka vaheajal jooksmise ja mängimise lubamine peaks laste ülekaalulisust vähendama? Lapsi peab õpetama normaalselt toituma!” rääkis Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp lisades, et olukorda, kus üha enam lapsi on liiga tüsedad, ei aita lahendada ka magusamaks.
Toiduainetööstuse aastakonverentsil tutvustas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rahva tervise heaks koostatud rohelist raamatut. Selles on välja toodud kõige olulisemad rahva tervist hävitavad tegevused, nagu tubaka ja alkoholi liigne tarvitamine ja ülekaalulisus.
Normeti hinnangul on eriti terav mure laste ülekaal. “Eesti on hakanud üle võtma arenenud riikide trendi,” selgitas Normet. “Statistika järgi ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal tõuseb. Viimase kümne aasta trend näitab, et kampaaniad ja regulatsioonid ei ole seda trendi muutnud.
Ministeerium on olnud liiga optimistlik arvates, et ülemäärast kehakaalu on võimalik märgatavalt pidurdada, see ei ole toiminud.”
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD hinnangul mõjub paremini see, kui räägitakse inimestega otse. Linna plakateid täis kleepimine ei too tahetud tulemust. Sama leiab ka Potisepp. “Ülekaalulisust vähendaks personaalne nõustamine, mis puudutaks nii toitumist kui liikumist,” leidis naine. “Praegu oli liikumise osa rohelises raamatus ebaproportsionaalselt üldsõnaline.”
Normet peab laste vähest liikumist kõige murettekitavamaks. “Rahvusvahelised uuringud näitavad , et laste füüsiline aktiivsus jääb alla keskmise ja see on see, millega on vaja tegeleda,” rääkis asekantsler. “Ambitsioonid on suured laste ja täiskasvanute liikumisharjumuste edendamisel.
Selles olukorras on kõik riigid ja kõik proovivad midagi teha ja vaatavad, kas see toimib või mitte.”
“Koolides on vaid mõned kehalise kasvatuse tunnid nädalas,” kommenteeris olukorda Potisepp. “Sotsiaalministeerium tutvustas konverentsil plaani, kuidas koostöös haridusministeeriumiga kavandatakse kümnes Eesti koolis lubada lastel vaheajal joosta ja mängida. Kas tõesti keegi usub, et see peaks laste ülekaalulisust vähendama? Inimesi, eriti lapsi, peab õpetama normaalselt toituma!”
Normeti sõnul on kõik riigid selles olukorras, kus proovitakse midagi ära teha ja vaadata, kas see tegelikult toimib või mitte. “Uuringutest on välja toodud, et briti lapsed ei tunne enam ära köögivilju kui neid näidata. Eestis oleme suutnud ära teha seda, et oleme suutnud hoida koolitoidu taset ja lapsed söövad vähemalt koolis tervislikult,” rääkis Normet.
Potisepp tõi rohelisest raamatust välja ettepaneku vähendada köögiviljade maksu. “Põhjus, miks köögivilju ei sööda pole selles, et need oleksid kallid, vaid selles, et paljudele ei maitse need,” selgitas Potisepp. “Kui me samal ajal tõstame teiste toiduainete hindu, muudab see tarbija ostukorvi veelgi kallimaks. Lisaks – miks peaksid inimesed, kes suudavad tasakaalustatult ja mõõdukalt toituda, maksma toidu eest rohkem kui praegu?”
Nimelt analüüsib roheline raamat ka nn rämpstoidu ja –jookide maksustamist. Potisepa hinnangul aga tooks magusamaks kõikide toitude kallinemise, milles on suhkrut. “Euroopa Liidu seaduste kohaselt ei saa maksustada ühte tootekategooriat, vaid toote koostisosa ja sealt tulebki probleem,” rääkis Potisepp. “Arutlusele on võetud karastusjookide maksustamise variant ja seega tahetakse maksustada suhkrut, mis on karastusjookides, mitte karastusjooki iseennast. Kui maksustatakse koostisosana suhkrut, siis lähevad kallimaks kõik toiduained, kus suhkrut leidub, sealhulgas ka leiva- ja piimatooted. Olukorras, kus iga viies pere elab vaesuse piiril, on selline idee küüniline. Ilmselgelt jäävad vaesemad inimesed veel vaesemaks ja väiksema sissetulekuga inimesed saavad lubada veel vähem.”
Toiduliit tegi eelmise aasta lõpus sadu lehekülgi uuringuid ning koostas rohelisele raamatule analüüsi, kus uuris ka maksustamise mõjusid. “Töörühm leidis, et maksustamine on ebaefektiivne meede, mis ei lahenda rasvumise probleemi, kuid sellest vaatas ministeerium mööda,” mainis Potisepp. “Ekspertidest koosnev toitumise ja liikumise rohelise raamatu töörühm on maksustamise juba kaks korda välja hääletanud, aga asekantsler jättis selle ikkagi sisse. Millegi pärast soovib ministeerium seda ikka veel läbi suruda.”
“Ma maksan ära kõik maksud ja söön ikka, seda, mis maitseb,” leidis ka Tallinna tehnikaülikooli professor Raivo Vokk. “Julgen kahelda, kas toidumaks täidaks soovitud eesmärki.”
Soome ja Taani kogemus on näidanud, et inimesed hakkavad suhkru kallinedes otsima oma toidule odavamaid ja tihti ebatervislikumaid alternatiive. Tootjad aga otsivad suhkrule asendajaid, sest tarbija ei osta maitsetuid tooteid.