Küsis Aive Antsov, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2019
Dr Riina Raudsikuga tehtud järjekordses intervjuus võtsime sihikule seedimise ja soolestiku teema.
Praegusele ajale omane külluslik toiduvalik võtab silme eest kirjuks. Vanematel inimestel on põhjust imestada: alles hiljaaegu oli banaan nende meelest imeasi. Nüüd on seda igas poes hunnikute viisi ja see maksab kõigest sente.
Õnneks on suurenenud ka inimeste teadlikkus. Paljud on valmis kulutama poes rohkem aega, et lugeda üksipulgi, mida toidukaup sisaldab. Mitmekesisest valikust otsitakse üksnes endale vajalikku. On neidki, kes küsivad kehalt, mida too süüa tahab.
Mitmekesisus on hea ja keha tasub kuulata. Tervet keha toidab terve vaim, kuid tervet vaimu toetavad korras seedimine ja soolestik. Sama tähtis kui leida õige toit on kanda hoolt sisemise seedetule ja seedekulgla tervise eest. Dr Riina Raudsik nimetab soolestikku inimorganismi esimeseks ajuks.
Me oleme see, mida sööme. Kuidas sa seedimise tähtsust seletaksid?
Soolestik on meie esimene aju, sest toitainete imendumise ja omastamiseta ei saa meie aju eksisteerida. Oleme tõesti see, mida sööme, kuid üha rohkem peame rääkima sellest, et oleme see, mida omastame.
Seedetrakt on tervik, mis algab suust ja lõpeb pärakuga ning selle igal osal on oma ülesanne. Suus mälutakse toit võimalikult väikesteks osadeks ja seal hakkavad lõhustuma süsivesikud. Maos hakkavad seeduma valgud ja selleks on vaja soolhapet (HCl). Peensooles lõpeb toitainete hekseldamine ning ained hakkavad imenduma verre. Jämesooles võetakse toidust viimane, et tagada meile tugevad luud, õnnelik olek, korras immuunsüsteem ja mitme vitamiini süntees. Toidu teekonnal on abilised kõhunääre ja maksas toodetud sapp, seedeensüümid ja vesi, mis paneb kogu kupatuse liikuma ja uuesti kehast väljuma.
Imendumine ongi tervise alus; toitainete puuduliku omastamise puhul ei saa keha energeetilised protsessid täiuslikult toimida.
Kui tähtis on seedetrakt inimese kui terviku seisukohast?
Seedetrakti ainevahetushäire põhjustab alati kogu keha energiakriisi. Energiahäire tähendab seda, et keha kõik koed muutuvad happelisemaks.
Seedetraktis endas võib hapestumise korral näha muutusi suust kuni pärakuni: keelele ilmuvad valge katt või lõhed, suus on lööbed, seedetrakti limaskestade happesus põhjustab iiveldust, kõrvetisi, valu, refluksi, soolestikus tekivad imendumishäired, kõht tühjeneb ebakorrapäraselt ning on kord kinni, kord lahti, pärasooleveenid muutuvad põletikuliseks, ilmnevad pärakulõhed, limaskestavohandid (adenoidid, polüübid)…
Keha hakkab häiresignaale edastama ka kõikjal mujal: tekivad lihasevalud, limaskestapõletikud, väsimus, ärevus, liigesevalud… Lühidalt öeldes võivad ilmneda kõik tervisehädad, mida inimkond tunneb. Kui kuskil on tõrge, kaasab see kogu keha.
Millised on sinu kogemuste põhjal eestlaste kõige sagedasemad seedehäired?
Tavaliselt kurdetakse gaasivalu, puhituse ning kõhukinnisuse või -lahtisuse üle, kuid tihti tuleb ette ka iiveldust, kõrvetisi, refluksi ja valusid.
Kaebuste põhjus on ikka vale sisekeskkond, mis annab endast märku mitut moodi: gaasid ja puhitus on tavaliselt pärmseene tunnus. See areneb pikaajalise vale toitumise tõttu ja õige joogivee vähesuse tagajärjel. Happelisemas keskkonnas võtab võimust pärmseen, mille peamine põhjustaja on rohke suhkur. Bakterite ja seente vaheline tasakaal võib kaduda ka antibiootikumide toimel. Antibiootikumide ja hormoonide jääke võib muu hulgas leiduda liha- ja piimatoodetes.
Iiveldus on alati seedetrakti (mitte ainult mao) limaskestade happelisema reaktsiooni tagajärg ja algava seedetraktihäda eelteade. Kõrvetised on juba veel happelisema keskkonna häiresignaal ja valu näitab, et mao või kaksteistsõrmiksoole limaskest on hakanud haavanduma.
Refluks on samuti mao limaskesta happelisema keskkonna tunnus: tasapisi on tekkinud sulgurlihase kahjustus, mistõttu toit võib tungida tagasi söögitorru ja suhu.
Vales keskkonnas ja veepuuduse tõttu võivad tekkida seedetrakti limaskestade vohandid. Need võivad areneda pahaloomulisteks kasvajateks. Limaskestad vohavad happelisemas keskkonnas. Veepuuduse lisandudes ei suuda lümfisüsteem enam alaväärtuslikke rakke lümfisõlmedes kahjutuks teha.
Kuidas muutub inimese seedimine vanusega?
Ma ei arva, et vanusega seedimine aeglustuks, kui ei liialdata toidukoguste ja valge suhkruga. Seedimine ei aeglustu, kui süüakse piisavalt toortoitu, ei tarvitata palju keemilisi ravimeid ega unustata juua iga päev õiget vett.
Arvatakse, et eakatel inimestel on raske toorest toitu süüa, kuid siis saab ju teha smuutisid. Kas või üks klaas päevas.
Hammaste seisund on muidugi kogu keha tervise näitaja. Neil, kes õigesti toituvad, on kõrge eani hambad terved. Minu vanaema suri mõni kuu enne 95-aastaseks saamist ning tal oli puudu ainult üks purihammas, mille lasksime tal 94. eluaastal välja tõmmata, sest see põhjustas lagunedes närvivalu.
Liha ta eriti ei armastanud ja piimatooteid samuti mitte, kuid vahel ta neid siiski sõi. Magusaga ei liialdanud vanaema kunagi. Tema hea tervise alus oli kindlasti mõistlik ja mõõdukas toitumine.
Puhitused ja kõrvetised tekitavad paljudele meelehärmi ning mõnda toitu välditakse.
Puhitus võib olla ka seedeensüümide puuduse tunnus. Ensüüme blokeerivad kehas muu hulgas raskmetallid, millest meile räägitakse vähe. Kui ensüümid ei saa toitaineid lammutada, siis algab jälle hapestumine, sest toitained on orgaanilised happed.
Orgaaniliste hapete täieliku lammutamise korral tekivad vesi, süsihappegaas ja energia. Kui ainevahetus on häiritud, hakkavad happed kuhjuma, keskkond muutub ja keha reageerib immuunsüsteemi rünnakuga, tekitades põletiku.
Aga mis võib olla kõrvetiste põhjus?
Kõrvetisi põhjustab seedetrakti limaskestade happelisuse kasv, mis ei tulene soolhappetootmisest, vaid nii mao enda kui soolestiku ainevahetuslikust energiatootmise häirest. Seedetraktil on võime anda kõrvetistega teada oma energiakriisist.
Sageli aetakse segi röhitised ja kõrvetised. Tuleb teada, et röhitised pole happesuse peegeldus, vaid näitavad bikarbonaatpuhversüsteemi korralikku tööd: maos on järelikult piisavalt NaHCO3, mis puhverdab happed ja väljub süsihappegaasina suu kaudu.
Kuidas kõrvetisi ehk organismi energiakriisi ennetada või kõrvaldada?
Pole paremat ja kergemat abi, kui aluseline vesi ja kui keegi veel soovib selle vastu oma skepsist väljendada, siis soovitan tal uurida keha puhversüsteemide tööd biokeemiaõpikutest või teaduskirjandusest.
Kas seedesüsteemi parasiidid soodustavad organismis haigusi või on vastupidi: haigestunud organism on parasiitidele vastuvõtlikum?
Kui seedetraktis on limaskestade happe-aluse tasakaal käest ära ehk happelisem kui peaks, siis on see keskkond muidugi parasiitidele paradiis. Nad haaravad võimu, kasutavad meie toidust aineid, pissivad ja kakavad meie sisse, eritavad neurotoksiine ja põhjustavad kaebusi.
Steriilset inimest pole mõistagi olemas ja parasiite leidub meie sees alati, kuid nende võimutsemise korral hakkavad tulema kaebused. Inimene vajab aastas korra või paar parasiiditõrjet, nagu me teeme oma lemmikloomadelegi.
Missugused parasiidid on levinumad? Kas nende elu on võimalik talumatuks teha?
Parasiitide ja helmintide vahele võrdusmärki tõmmata ei saa, kuid mida ebatervislikumalt me toitume, seda parem on nende elu ja seda halvem meie tervis. Parasiitide peletamiseks leidub looduslikke aineid, nagu kukeseened ja sipelgapuukoor. Helmintide hävitamiseks kasutatakse ravimeid, kuid toidusedelit ja keha keskkonda korrastades vähendame samuti nende võimu.
Mis erinevus on parasiitidel ja helmintidel?
Parasiidid võivad olla viirused või plasmad. Helmintidest on tuntumad naaskelsabad, solkmed, laiuss ja ümarussid. Neid tuntakse 200 ringis. Nende areng ja paljunemine sõltuvad keha sisekeskkonna seisundist.
Parasiidid elavad soolestikus, kust peaksid toitained organismi imenduma. Kas parasiitide rohkus võib kaasa tuua selle, et inimesel ei tekigi täiskõhutunnet?
Nad tarbivad ju aineid, mida meie keha vajab ning nende ainete puuduse korral võivad tekkida mitmesugused kaebused ja isud. Kõige sagedamini tekib magusaisu, kuid ka närvilisus, hüperaktiivsus, uimasus, väsimus, põletikud…
Rääkisid enne kõhunäärme ja maksa määravast rollist. Kas on ihaldusväärseid toiduaineid, mis võivad maksa ja kõhunääret kahjustada?
Mõlemat organit võivad kahjustada liigne või ühekülgne söömine, millegagi liialdamine ja vähene veetarbimine, samuti ensüümide ja vitamiinide krooniline puudus, mida põhjustab omakorda on toortoidu nappus.
Palju räägitakse nisujahu kahjulikkusest. Kas sinu meelest võiksime süüa täisterajahu ja vältida valget?
Valget jahu oleks minu arvates mõistlik piirata või vältida, kuid mitte niivõrd gluteeni, kuivõrd teraviljadele enne koristust pritsitud glüfosaatide tõttu. Need mürgid satuvad ka meie toidulauale ja on soolestikule kahjulikud.
Liha seedub kauem kui taimne toit. Kas see võib mõjutada ka inimese tervist?
Liha on võõrvalk ja kui seedeensüümide töös on puudujääke ning keha ei suuda võõrvalke korralikult aminohapeteks lammutada, satuvad vereringesse aminohapete kompleksid, mida keha ei pruugi ära tunda. Immuunsüsteem ründab neid peptiide või valke ja tekitab taas põletiku. Eks me tea ju, et tervemad on need inimesed, kes toituvad rohkem taimedest.
Kas teed seedimise ja tervislikkuse seisukohalt vahet punasel lihal ning kalal ja kanalihal?
Ei tee vahet. Loomad saavad antibiootikume ja hormoone, mis ei tohiks meie kehasse sattuda.
Kas soovitad arstina taimetoitlust või oled pigem seda meelt, et asukoha kliimast tulenevalt vajab eestlane vähemasti kala ja kana?
Ma ei ole toitumisnõustaja ja hoidun selles vallas midagi keelamast, kuid kui küsid, mida eelistan, siis mõistagi taimetoitlust.
Kui palju ja kuidas mõjutavad ilmastikuolud inimese seedimist? Mida tasub eri aastaaegadel silmas pidada?
Talvel eelistan hautatud toite, suppe. Suvel toorsalateid. Puu- ja köögivilju püüan palju tarbida igal aastaajal ja külmutatud kodumaiseid marju kasutan smuutides järgmise suveni välja.
Küsimusi esitas AIVE ANTSOV