Väsimus on energiapuudus
Ütlemegi ju tavaliselt, et energia on otsas, pole enam millekski jõudu. Väsimus on varajane signaal, et põletikulised haigused võivad tekkima hakata. Küsimus on ainult selles, et mida see iga inimese jaoks individuaalselt tähendab. Laupäevad ja pühapäevad on puhkamiseks töönädala pingetest, mis võivad olla nii vaimsed kui füüsilised. Kuna terves kehas on terve vaim ja vaimselt terved inimesed on ka füüsiliselt terved, siis tuleks energia taastamisel seda arvestada. Vaimse tööga tegelev inimene peaks end rohkem füüsiliselt koormama ja raske füüsilise töö tegija vahest veidi rohkem organismile puhkust andma.
Tavaliselt pöörduvad patsiendid vastuvõtule kaebustega, et ollakse väsinud, jõuetud ja energiat ei jätku. Ma leian, et inimene on sellisel juhul endale diagnoosi juba pannud. Nüüd on vaja selgeks teha, miks ja kuhu energia kaob, kaua see on kestnud. Mida on pikka aega valesti tehtud?
Korralik uni, aktiivne liikumine, rohke aluselise vee joomine ja toidulaua mitmekesistamine tagab juba kolme-nelja nädalaga parema enesetunde. Arstiabi või ravimeid tavaliselt ei vajata, kui inimene mõistab, et mitte arst, vaid ta ise on oma energiakriisi põhjustaja. Ainult väsimuse puhul tavaliselt haigust veel ei leita, energiapuudust meditsiinis veel igapäevaselt ei määrata.
Kord oli mul pikk vestlus patsiendiga, kes rääkis, et tema 73-aastane isa suri kroonilisse kopsuhaigusesse selle tõttu, et arst ei ravinud nooruses tema kopsupõletikku korralikult välja. Raske on sellist suhtumist mõista, sest ka kõige parema tahtmise juures ei saa arst inimese haiguses süüdi olla. Eriti siis, kui inimene on või oli ahelsuitsetaja.
Kõikide kudede rakud vahetuvad elu jooksul sadu kordi, järelikult on tervistumise võimalused kõigile looduse poolt tagatud.
AUTOIMMUUNHAIGUSED
Autoimmuunhaigused on seisundid, kus organism on asunud võitlusse iseenda mõne koe või organi vastu. Tavaliselt järgneb niisugune seisund pikaajalisele stressori toimele, immuunrünnakule.
Ükski kude pole steriilne, pisikud elavad organismis igal pool. Tänapäeval on probleem pigem selles, et elatakse liiga steriilset elu. Kasutatakse palju reklaamitud antibakteriaalseid seepe, pihustatakse kurku valu puhul antiseptilisi lahuseid, eluruume küüritakse ja puhastatakse baktereid tapvate või nende elutegevust nõrgestavate vahenditega. Sellist ajupesu tehakse meedia vahendusel iga päev.
Pisikute arutu tapmine ei hoia kedagi tervena, pigem vastupidi.
Kui stressori toime ei lõpe ja immuunsüsteem nõrgestub energiakriisi tõttu, haigestutakse sellistesse autoimmuunhaigustesse nagu astma, allergia, atoopiline dermatiit, kõrgvererõhuhaigus, kopsupõletik, bronhiit, angiin, Sjörgeni sündroom (kõikide limaskestade kuivuse sündroom, sealhulgas kuiva silma sündroom), reumatoidartriit, liigeskõhrede kulumised, luude hõrenemine, diabeet, veresoonte ateroskleroos, süva- ja pindmiste veenide trombootilised haigused, tsüstid kudedes (rinnad, munasarjad, neerud), polüübid, fibromüalgiad, depressioon, neeru-, maksa- ja süljenäärmekivid, podagra, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, psoriaas, ekseemid ja muud nahalööbega kulgevad haigusseisundid, eesnäärme ja seedetrakti põletikulised haigused, mao- ja 12-sõrmiksoolehaavandid, reflukshaigus, krooniline nina kõrvalkoobaste põletik, sclerosis multiplex, vähk jt.
Immuunsüsteem ja limaskestad on omavahel seotud.
Energiakriisi olukorras reageerivad limaskestad tormiliselt immuunsüsteemi rünnakule ning põhjustavad limaskestades (ninas, kurgus, kõrvas, hingamisteedes, seedetraktis, kuse-eritusorganites) põletikke, mille algseks põhjuseks võib olla iga stressor.
Limaskestad on immuunsüsteemi aktiivsuse peeglid.
Põletikke peegeldavad kehas mitmed näitajad: leukotsüütide, granulotsüütide ja C-reaktiivse valgu aktiivsuse tõus ning hiljem settereaktsiooni kiirenemine. Arstid interpreteerivad seda põletikuna, kuid sildistavad kui pisikutest põhjustatud seisundit.
Inimesed sooviksid 2-3 päevaga terveneda ning hakkavad 4.-5. haiguspäeval nõudma antibakteriaalset ravi. Raske on neid veenda, et see pole vajalik. Kui inimene on võtnud pähe, et ta peab seda ravi saama, siis asutakse loomulikule paranemisele automaatselt vastutööd tegema. Muidugi survestab sellise otsuse tegemist enamasti soov kiiresti tööle naasta.
Immuunataki pikaajaline ravi immuunsüsteemi toimet pärssivate ravimitega viib krooniliste autoimmuunhaiguste tekkele.
Iga arst peaks vähemalt üritama inimest veenda, et vaid ravim ei tervista.
Autor: Riina Raudsik
Katkend pärineb perearst dr Riina Raudsiku äsjailmunud raamatust “Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?”