Gripiviirusesse haigestumise korral tekib tavaliselt kõrge palavik, millega kaasneb lihasvalu. Palavik kestab tavaliselt üks kuni neli päeva. Võib lisanduda nohu ja köha, kuid gripp ei alga nende haigusnähtudega.
Gripi puhul soovitan:
- Kõrgesse palavikku tuleks suhtuda, kui tugeva organismi peamisesse kaitsefunktsiooni.
- Süüa ja ka juua pole kohe vaja, sest organismil on iseendaga palju tegemist. Seedimine nõuab palju energiat, mis ei aita kaasa haiguse paranemisele.
- Haigestumise päeval võib ka vesi vastik tunduda, teisest päevast peaks hakkama jooma leigeid jooke hapude marjade või tsitruseliste mahlaga. Võib juua ka puhast sooja aluselist vett, kuhu on lisatud sidruni, laimi, apelsini, sõstarde toormahla.
- Magusast hoiduda!
- Nohu ja köha puhul tuleks õppida ninakannuga ninakäike ja kõrvalkoopaid loputama, sest nii saab kaitsta sisekõrva põletikulise protsessi tekke eest.
Palavik ei lange enne, kui organism on saavutanud võimu tekkinud olukorra üle. Palavikku langetavad ravimid takistavad taastumisprotsesse! Mida rohkem palavikku ravimitega alla tõmmata, seda pikemaks venib haigus. Kui algab higistamine, algab ka paranemine. End tuleks pesta leige vee ja seebiga.
Kui tekib söögiisu, siis sööge, mida organism küsib. C-vitamiinirikas menüü (hapu) annab organismile suurema võime haiguse vastu võidelda, puuviljad on kasulikud.
Haigus kestab seitse kuni kümme päeva ja nõrkus haiguse teises faasis on tavaline nähtus. Haiguse esimestel päevadel arsti juurde tormata pole mõtet, sest ta ei saa aidata ning antibiootikumide võtmine takistab paranemist.
Inimeste tööpäevad on väga pikad, teenistus väike, töötatakse mitmel kohal. Kuidas Tallinnast kaugemal elavad inimesed endal hinge sees hoiavad, pole mulle arusaadav. Töölt puudumine tekitab eelarvesse augu, mida tasa teha on koormav. See kurnab inimesi emotsionaalselt veelgi. Lapsed tajuvad vanemate närvilisust ning haigestuvad jälle ja jälle. Vanemad muutuvad veelgi närvilisemaks, sest peavad töölt puuduma ja muretsevad töökoha säilimise pärast. Kodus pole tänapäeval enam ka vanavanemaid, kes vaataksid haiguse ajal laste järele ja nii see elu meid aina haigemaks teeb.
Viirushaigusi diagnoositakse tänapäeval aina rohkem ja rohkem, meedia on ülepaisutatud informatsioonist, kuidas kohe jõuab ohtlik viirus meieni, küll lindude või sigade kadu, juba ootab Läti piiril või võtab Aafrikas inimelusid. Ega pärisviirused ei peagi meieni jõudma, sest hirmutamine, emotsionaalne pingestatus ja stress on niigi juba kõik teinud. Hirmutamine on läbi aegade olnud võimsaim relv inimeste tunnetega manipuleerimisel ja haiguste põhjustamisel.
Alapeatükk Dr Riina Raudsiku uuest raamatust (ilmus 12.2015) „Energiakriis. Keha häirekell. Millest haigused alguse saavad“.