Eesti Ekspress 30.märts 2016 KIRSTI VAINKÜLA ekspress.ee
Arstide Liit pööras perearst Riina Raudsikule (64) selja, kuid tema raamatul „Energiakriis“ läheb juba neljas trükk ning see on aasta enimmüüdud raamatute esikolmikus.
Sel päeval, vaiksel neljapäeval ei ole Jüri tervisekeskuses perearst Riina Raudsiku vastuvõttu. Ta on haige.
Samamoodi ei ole vastuvõttu ka sama tervisekeskuse perearstil Kaarel Tammel. Ka tema on haige. Doktor Tamm lahkub 1. aprillist töölt, ta annab oma nimistu üle teisele arstile.
Nii Kaarel Tamm kui ka Riina Raudsik on õppinud Tartu ülikoolis kirurgideks, on kauaaegsed elukaaslased. Mõlemad kuuluvad Jüri Tervisekeskuse juhatusse. Nad on pika kooselu jooksul kolm korda saanud lapsevanemateks, kuid üle elanud traagilisima – nad on matnud kaks oma last. Esimene laps suri teisel elupäeval (arstid ei suutnudki põhjust välja selgitada), teine laps sündis eluks sobimatu südamerikkega ning suri kaks kuud hiljem.
Riina Raudsiku nimi sai laiemale avalikkusele teatavaks möödunud aasta septembris, kui ajakirjanik Tuuli Jõesaar avastas, et Raudsik kuulus Facebooki internetikeskkonnas kemikaale MMS ja DMSO (naatriumkloriti vesilahus ja dimetüülsulfoksiid – ained, mille mõju üle vaieldakse kogu maailmas) ravimeetodina pooldajate gruppi. Samuti avastas Jõesaar, et Raudsik on kirjutanud eessõna aluselist eluviisi propageerivale R. O. Youngi raamatule „pH ime“.
Mõni päev hiljem alustas Terviseamet menetlust, kaks nädalat hiljem kutsuti Raudsik vaibale. Raudsik meenutab, et sealne ülekuulamine oli karm nagu gestaapos.
„Alustame sellest, et MMS on mürk,“ on tal meeles sõnad, millega Terviseameti õigusnõunik Leho Kuusk seda kohtumist alustas. Kohtumisel oli ka Peeter Mardnaja järelevalve osakonna vaneminspektor Juta Varjas.
Oktoobris kogunes Eesti Arstide Liidu eetikakomitee, kuhu kuulusidAndres Ellamaa, Indrek Oro, Jaan Tepp, Katrin Elmet ja Kadri Lillemäe. Kuu lõpus otsustas volikogu Riina Raudsiku – kes on töötanud nii kiirabiarsti, anestesioloogi kui kardioloogina – liidust välja arvata. Varem on vaid üks arst liidust välja visatud: 2007. aastal, kui psühhiaater-numeroloog Milvi Koplus kirjutas seadust rikkudes välja psühhotroopsete ainete retsepte.
Arstide Liitu doktor Raudsikut ennast välja ei kutsutud, kirjalikult keeldus Raudsik vastamast. Väljaviskamisest teatas talle kirja teel liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Põhjuseks toodi, et Riina Raudsik kuulus Facebooki MMS-kommuuni, mistõttu oli pikka aega teadlik mürgise aine manustamisest (selahulgas lastele), kuid ei reageerinud sellele kuidagi.
Nüüd, pool aastat hiljem on süüdistused kokku vajunud.
Terviseamet tuvastas, et Raudsik ei ole kunagi andnud kellelegi MMSi ega ka soovitanud seda võtta. Samuti ei tuvastanud politseiuurimine, et MMS oleks mürgine või et keegi Eestis on selle tõttu mürgistuse saanud. Selles valguses ei saa ette heita ka raamatule „pH ime“ eessõna kirjutamist.
Aga mille pärast Raudsik siis liidust välja visati?
Peeter Mardna ei tööta enam Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektorina, ta koondati viis päeva pärast Raudsiku väljaviskamist.
Katrin Rehemaa ütleb, et parema meelega ta üldse seda teemat ei puudutaks.
„Perearst Raudsiku tegevuse üle teostatud järelevalvemenetluse tulemuste kohta küsige palun Terviseametilt,“ soovitab Rehemaa.
„Miks või mille alusel arstide liit tegi oma otsuse dr Raudsiku osas, tuleks siiski küsida arstide liidult,“ pareerib Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
„Võib-olla hoiti neil püstolit kõrva juures?“ on ka Raudsik nõutu. Ta kuulus liitu 2004. aastast ning ei ole kunagi varjanud, et otsib alternatiive tabletiravile. Olgu see stressi leevendamine heliraviga ehk vibroakustilise voodi abil või soovitus juua vulkaanilise päritoluga Borjomi mineraalvett.
„Kui mul on kõrvetised, võtan ka mina soodavett. Kas see on kuritegu?“ küsib Adik Levin. Kauaaegne pediaater ei tunne isiklikult Raudsikut, kuid vaatab murelikult, kuidas tema kolleeg on sattunud turmtule alla. Levin ja Raudsik (nagu ka Raudsiku õpetaja Aili Paju) on omamoodi saatusekaaslased – nad on arstid, kelle raamatuid (alternatiivsetest enese ravimise – õigemini tervena hoidmise – meetoditest) poelettidelt haaratakse. Hetkel on Raudsiku raamat „Energiakriis“ Rahva Raamatu müügiedetabelis 3. kohal, sellest on lühikese ajaga välja antud kolm kordustrükki. Külaraamatukogudes on sellele pikad järjekorrad.
Nii Raudsik kui Levin räägivad patsientidele, et inimene saab oma tervise heaks väga palju ise ära teha.
„Mis õigusega eetikakomitee viskab välja inimese arstide liidust? Kas doktor Raudsik on kellegi tapnud?“ küsib Levin. Tema meelest oleks võinud teha tohtrile ettekirjutuse ja suunata teda. Nüüd, kui Raudsiku süüst enam keegi ei räägi, kutsub Levin arstide liidu eetikakomiteed kokku tulema ja muutma oma otsust.
„Arstide liidu eetikakomitee liikmed – näidake nüüd üles eetilisust ja parandage ära oma ränk viga. Muidu jääb mulje, et elame keskaegses invisatsiooni ajastus,“ teatab Levin.
Raudsik midagi sellist ei nõua. Ta on rahul, et Terviseamet tegi seoses MMSi skandaaliga tema perearstikeskusele korraliku järelevalve. Avastati ainult kaks kitsaskohta – vererõhktõvega patsientide tervisekaardid olid puudulikult täidetud ja teiseks, et kodulehel olid üleval artiklid, mille puhul on „tegu kas ebaõige, puuduliku või eksitava teabega“. Ühe neist artiklitest – soovituse soodaga vähki ravida – võttis Raudsik maha.
Täna on selge, et ainsaks süüks ongi jäänud Riina Raudsikule see, et ta soovitab patsientidel juua soodavett või seda ise kodus teha (pool teelusikatäit söögisoodat 1,5 liitri vee hulka).
Raudsiku sõnul on iga inimese tervise alus õige toitumine, liikumine ning rohke aluselise ja mineraliseeritud vee joomine.
„Siis lahenevad ka põletikud ja immuunsüsteem rahuneb,“ võtab ta lühidalt kokku soodavee joomise mõju.
„Mulle lähevad inimesed väga korda ja seetõttu pole mulle mõistetav, kuidas kõik minuga seonduv on võimalik nii mustaks värvida…“ imestab Raudsik.
Tagasi algusesse
Dr Raudsik jõudis keha happe-aluse tasakaalu teemani 1971. aastal, kui ta õppis Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas sportmängude erialal. Korvpallur Heino Raudsiku tütrena oli ta läinud isasse (Riina Raudsik on 176 cm pikk) ning mängis tipptasemel korvpalli ülikooli naiskonnas. Tema biokeemia õppejõud Aili Pajuandis Riinale kursusetöö teemaks “Happe-aluse tasakaalu muutused maksimaalse pingutuse puhul ja selle järel”. See valmis Raudsikul Eesti tippujujate uuringu põhjal.
Aga esimese kursuse lõpus tabas teda saatuslik õnnetus – Raudsik maandus keset mängu hüppelt sellisel moel, et parem põlv läks liigesest välja. Jalg pandi pikaks ajaks kipsi. Hiljem üritas ta palli edasi mängida, kuid üsna ruttu sai selgeks, et tippsportlast temast enam ei ole. Seega oli ka kehakultuuri õppida mõttetu ning Raudsik tegi eksternina eksamid arstiteaduskonda. Ta võeti kohe teise kursuse üliõpilaseks raviosakonnas.
Traumeeritud põlv tegi Raudsikule aastaid muret. Põlv on kõver, üks ristside katki ja välimine menisk hävinud. 15 aastat elas Raudsik valuvaigistitega, kaks korda on olnud operatsiooni järjekorras, kuid sellest ikkagi loobunud. Raudsik otsustas hakkama saada lõikuseta. Ta võttis 20 kilo alla, treenis jalga ja seljalihaseid, jõi palju vett ja sai valudest vabaks.
„Olen ise näide sellest, kuidas kõik on võimalik,“ ütleb Raudsik selle kohta, kuidas inimene saab ise ennast tervendada.
Ülikooli lõpetas Raudsik kirurgina, kuid täiendas end anestesioloogina ning kuulus kardiokirurgi professor Toomas Sullingu meeskonda. Raudsik avastas, et selle töö sisu – inimese narkoosi juhtimine ja postoperatiivne põetus – tuginebki keha happelisuse kontrolli all hoidmisele. Raudsik selgitab, et haiglates määratakse iga päev patsientide happe ja leelise tasakaalu – seda nimetatakse Astrupi meetodiks.
„Kellele on kasulik, et arste püütakse üksteisele vastandada ja laimata?“ küsib raamatu toimetaja Eha Ristimets. Tema meelest on meediakäras läinud kaotsi oluline sõnum, mida raamat kannab.
„Dr Raudsik peab patsiendi koostööd oma arstiga väga oluliseks. Ka ravimite võtmine on vajalik, kui arst seda ette näeb, ta pole seda kunagi eitanud,“ sõnab Ristimets.
Raudsiku väljaviskamine arstide liidust ajas marru tuhanded inimesed, kes lõid tema toetuseks Facebooki lehekülje. Osa patsiente küll lahkus tema perearstinimistust (60), kuid rohkem (84) tuli asemele. Adik Levini sõnul on sellist toetusmässu väga kerge selgitada.
„Tänapäeva meditsiinis peab aru saama, et me oskame diagnoosida, kuid me ei oska kõike ravida,“ selgitab Levin. „Ja mida teeb inimene, kes vaevleb krooniliste haiguste käes? Ta läheb ühe arsti juurde ja kui abi ei saa, siis teise juurde. See on tema inimõigus abi otsida. Aga tihti ta ei saa abi. Miks ei saa? Sest ravimeetodeid ei ole. Me ei oska kõiki haigusi ravida tõenduspõhise meditsiini abil, aga võim on nende käes.“
Levini sõnul oleks pidanud pärast „Raudsiku juhtumit“ tervishoiuametnikud maha istuma ja arutama, et on aeg Eestis lubada teatud alternatiivseid ravimeetodeid.
„Posimisele peab tulema lõpp, kuid lubatud peaksid olema Hiina ja Tiibeti meditsiin, samuti homöopaatia. Riigi ülesanne on otsustada, mis on posimine ja mis ei ole,“ ütleb Levin.
Estonia ooperilaulja Heli Veskus kardab, et Raudsik võib lõpetada oma töö riiklikus meditsiinisüsteemis.
„Siis ei oleks kindlasti temasuguse spetsialisti juurde lihtsalt puhtmateriaalsetel põhjustel kõikidel abivajajatel võimalik pöörduda,“ ütleb Veskus.
Tema sattus Raudsiku juurde kaheksa aastat tagasi, tundes huvi vibroakustilise teraapia vastu. Veskusele avaldas muljet, et Raudsik ei hakanud ravima tema seljavalu sümptomeid, vaid hakkas otsima algpõhjust. Ta valis Raudsiku kohe ka oma perearstiks.
„Minu erialal on tervislik seisund väga tähtis. Dr Raudsik on mind õpetanud võtma vastutust oma tervise eest, õpetanud ennetama haigust ja õpetanud ise lugema oma keha ja tema poolt antavaid signaale,“ tunnustab ta arsti.
Eesti Tervise Fondi juht ja perearst Eero Merilind ütleb, et arstid jagunevad Raudsiku küsimuses kahte lehte. Osa pooldavad ainult klassikalist meditsiini, kuid teised soovitavad ka ravimist viinasokkide ja kummeliteega. Merilind toob välja põhilise konfliktikoha, milles Raudsik ei ole olnud korrektne – Raudsik pole teinud teaduslikke uuringuid. Ta pole üheski mainekas meditsiiniajakirjas avaldanud teaduspõhist artiklit soodavee ravitoime kohta. „Ta oleks pidanud võtma Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomisjonilt loa ja tegema uuringuid – võtma kaks sarnase diagnoosiga inimest ja ravima neid paralleelselt – ühte soodaga, teist ravimitega. Ja siis võrdlema.“ Kas viinasokke soovitavalt arstilt nõutakse ka teaduslikke uuringuid?
Adik Levin, kelle raamatuid kahmatakse poelettidelt samasuguse innuga nagu Raudsiku oma, laksab käega vastu põlve: „Muidugi peaks tegema teadusuuringuid – aga kes need kinni maksab? Ravimitööstusel on miljardeid uuringuteks, aga meil Eestis? Riik eelistab 2,5 protsenti anda kaitsekulutusteks. Sellest pool protsenti võiks anda alternatiivravi uuringutele.“
„Ma ei taha olla süüdistav, pigem mõista ja aidata, et kuidas teooriad tuleks vormistada teaduslikuks tööks,“ lisab Merilind. Ta usub, et kui Raudsik suudab tõestada sooda ravimõju, siis pälvib ta teadlase oreooli.
„See tõenduspõhisus on suure küsimärgiga. Vaadake, kui palju võib olla tüsistusi ja reaktsioone paljude ravimite kasutamisel,“ ei anna Levin järele.
Raudsik ütleb, et sooda teemal on juba tuhandeid teadustöid kirjutatud. 1953. aastal anti Briti biokeemikule ja arstile Hans Adolf Krebsile, kelle töö käsitleb keha energiatootmise protsesse, Nobeli preemia.
„Kõik arstid on ülikoolis läbi võtnud Mihkel Zilmeri koostatud biokeemia õpikud. Ilma nende teadmisteta on suhteliselt raske olla arst ja mõista ka farmakoloogilisi protsesse kehas. Ainevahetus on ju keha eksistentsi alus,“ selgitab Raudsik.
„Kuidas on võimalik, et tänapäeval veel mõni arst saab öelda, et pole teaduslikult tõestatud?“ küsib Raudsik. Ta ei ole vihane, kuid väsinud tõestama tõestatut.
„Küsimus on ju kogustes – ükskõik missugune ravim on mürgine, kui seda suure doosi võtan. Ma küsiks hoopis nii: kui haiglas sureb patsient, keda on küll ravitud igati juhendi järgi, miks me siis ei lärma? Siis on arst justkui puhas poiss. Aga see, kes aidata tahab, trambitakse jalge alla.“
Aga miks dr Kaarel Tamm loobub perearsti tööst?
Raudsik ütleb, et elukaaslane on pärast pensioniiga töötanud 11 aastat, tema lahkumine oli kindel juba poolteist aastat varem.
Aga muidugi on põhjus ka Riina Raudsikuga toimuv: „Elukaaslane on asjast rohkem häiritud kui mina ise. Mina toetun sellele, et mu südametunnistus on puhas ja tulgu, mis tuleb,“ sõnab Riina Raudsik.
Aga mis tuleb?
„Ma sooviks seda teemat ka kunagi arstidele selgitada, kuid praegu ei ole keegi sellest huvitatud. Sest arstide tööd juhivad ravijuhendid, mitte inimeste tervenemise võimalused.“
Ta lisab: „Püüan mõista neid, kes minust on monstrumi maalinud.“
Arstid, kes veel pool aastat tagasi olid Raudsiku liidust välja viskamise poolt, saadavad talle praegu patsientide kaudu tervisi. Üks arst on ka palunud vabandust. See on Raudsikule oluline.
You must be logged in to post a comment.