Merilin Kruuse
reporter
Tartu ülikooli kliinikumi lastearstid dr Tiia Voor ja dr Oivi Uibo ütlesid Eesti Päevalehele soodausku dr Riina Raudsiku raamatut kommenteerides, et mõne ses raamatus kõlanud soovituse tõttu võib õige diagnoos ja ravi viibida.
Dr Raudsik väitis oma raamatus, et antibiootikumidega ravimine kahjustab kõige rohkem edaspidist elukvaliteeti ja sillutab teed autoimmuunsushaigustele.
TÜ kliinikumi lastearstid rõhutasid, et antibiootikumidega ravitakse bakterite tekitatud põletikke. “Nii bronhiit, kopsu-, kurgu- kui ka ninakõrvalkoobaste põletik võivad olla tingitud kas bakteritest või viirustest. Tõepoolest on viiruslikud põletikud iseparanevad ega vaja antibiootikumravi, kuid bakteriaalsete põletike korral on antibiootikumravi haige paranemiseks hädavajalik,” rõhutasid arstid.
“Väitel, et antibiootikumid kahjustavad elukvaliteeti ja tekitavad autoimmuunhaigusi, ei ole teaduslikku alust ega seega ka teaduslikku põhjendust.”
Dr Raudsiku väitel tuleks nahahaiguste ravi alati alustada seedetrakti puhastusest, magustatud jookidest loobumisest, aluselise vee joomise suurendamisest, nisu- ja piimatoodetest loobumisest, suhkrutarbimise vähendamisest ja loomse valgu vähendamisest.
Dr Voor ja dr Uibo märkisid, et magustatud jookidest loobumine ja suhkru tarbimise vähendamine on igati soovitatav kõigile, mitte ainult nahahaiguste käes vaevlejatele. “Seevastu põhjendamatute toidupiirangute soovitamine ilma eelnevalt teostatud üldtunnustatud uuringuteta, see tähendab ilma konkreetsete arsti poolt diagnoositud haiguste puhuste näidustusteta, on aga lubamatu. Nii näiteks on piima ja piimatoodete või nisutoodete vältimine näidustatud toiduallergia, toidutalumatuse, hüpolaktaasia või tsöliaakia korral,” rõhutasid arstid.
“Kui inimene on omaalgatuslikult, ilma eelnevate teaduspõhiste uuringuteta, alustanud ise või oma lapsel näiteks gluteenivaba dieediga, on tagantjärele võimatu arstil otsustada, kas eelnevalt oligi üldse tegemist peensoolekahjustusega kulgeva tsöliaakiaga või üldsegi mitte. Seetõttu ei saa arst teha ka otsust ega soovitusi, kas ja millised ja kui ranged dieedipiirangud on järgneva elu jooksul üldse vajalikud. Ja lisaks sellele võib ka hilineda vaevustele õige diagnoos ning seega ka õige ravi.”
“Iga inimene igas vanuses vajab mitmekesist toitu. Teatud konkreetsed toidupiirangud on näidustatud ravina vaid eelnevalt korrektselt diagnoositud teatud haiguste puhuselt,” lisasid tohtrid.
Dr Raudsik kirjutab oma raamatus ka, et näiteks kuiva silma sündroomi, krooniliste hingamisteede põletikuliste haiguste, angiini ja kõrgvererõhutõve põhjuseks on liiga vähene veejoomine. Nende ja ka mitme teise haiguse raviks soovitab ta juua vett, millele vee aluseliseks muutmiseks lisada näiteks soodat.
“Kindlasti on soovitus inimestele piisavalt vedelikku tarbida sobiv, kas aga vedelikuks peab tingimata olema aluseline vesi, on vaieldav. Teatud vedelikukoguse tarbimise soovitusel peaks arvesse võtma ka inimese vanust, kehakaalu ja kaasuvaid haigusi,” rääkisid TÜ kliinikumi arstid.
“Soovitus, et ainult aluselise vee joomisega saaks ravida erinevaid haigusi või vältida luude hõrenemist, on aga põhjendamatu ja ka ohuks õige diagnoosi ja adekvaatse ravi hilinemisele,” rõhutasid dr Voor ja dr Uibo.