Immuunsüsteemist

Jüri Tervisekeskuse perearst Riina Raudsik:

„Inimese immuunsüsteem reageerib ka emotsioonidele, mitte ainult pisikutele“

Mitmekülgne toitumine ja adekvaatne vee tarbimine koos igapäevase piisava liikumisega on terveks olemise alus. Kui saad mõtlemise korda ja suudad ka ebameeldivatele olukordadele läheneda positiivselt, siis on tugev ka sinu immuunsüsteem.

Immuunsüsteem kujuneb lõplikult välja 12-15 eluaastaks. Immuunsüsteemi hulka loetakse adenoidid, tonsillid, tüümus, lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud soolestikus, lümfisoonestik, nahk ja luuüdi. Lisaks valgevere rakud ja kudedes paiknevad valgulised ühendid, mis reageerivad erinevatele stressoritele.

Inimese immuunsüsteem ei reageeri ainult pisikutele, vaid ka emotsioonidele. Seda inimesed tihti ei tea. Teaduslikult on selgeks tehtud, et ühe ebameeldiva uudise järel on immuunoglobuliinide IgA (suu limaskestas, ninas jm )  toime ligi kuueks tunniks langenud ja ühe magamata öö järgselt on organism nõrgestunud 5-6 päevaks.

Meie organismis elab umbkaudu miljon bakterit, lisaks seened ja ka viirused. Näiteks suus arvatakse leiduvat umbes sada tuhat bakterit, samuti põies, hingamisteedes ja ka veri pole streiilne, nagu inimesed tihti arvavad. Baktereid  ei peaks liigitama headeks ja halbadeks, sest tervise sesiukohalt on nad kõik meile vajalikud just selles keskkonnas, kus elame ja selles olukorras, mida sööme ja joome. Kokkupuude kehale veel tundmatute bakteritega, seente,viirustega või antideenidega võib muidugi esile kutsuda keha immuunsüsteemi tormilise reaktsiooni, mis avaldub kehatemperatuuri tõusus, tavaliselt limaskestade kaitsereaktsiooni tekkes (kurk valus, nohu, peavalu, kõrvavalu), kuid niisugused seisundid ei vaja antibakteriaalse ravi määramist, vaid haiguse läbipõdemist. Sage antibiootikumidega ravimine tapab ühtesid baktereid ja soodustab teiste vohangu teket, mida me siis halbadeks nimetame.

Tavaliselt inimesed haigestuvad just pikka aega kestnud pingete tagajärjel, sest organismi kaitsefunktsioonid pole võitluseks valmis. Pikad tööpäevad, inimestevahelised pinged, rahamured, ebakindlustunne jne. Selles mõttes pole pisikud sageli haiguse esmaseks tekitajaks, haigus annab teada kurnatusest, on vaja puhata!

Lapsed on tihti haiged, kui nad tajuvad, et nende ema ja isa vahel on tülisid, kui nad söövad liiga palju magusat ja kiirtoite, tarvitavad joogiks kihisevaid ja värvilisi jooke, kui neil pole kindlustunnet koolis või kodus, magavad vähe, viibivad pikalt liiga lärmakas keskkonnas jne. Põhjuseks- keha ainevahetus on ülekoormatud ja keharakkude taastootmine häiritud.

Tänapäeval on inimestel puudus just  kvaliteetsest toidust, mis sisaldaks piisavalt mikroelemente, ensüüme ja vitamiine. Siit ka soovitus, et tuleks päevas süüa 5 peotäit puuvilju-juurvilju.

Kokkuvõtteks võiks veel öelda, et keha immuunsüsteem on erinevate rakkude ja kudede kompleks, mille hulka võib liigitada lisaks artikli alguses ülesloetletud kudedele mitmeid valgevere rakke (leukotsüüdid, T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, monotsüüdid), kudedes kaitset pakkuvad tsütokiinid, leukotriinid, C-reaktiivne valk, lisaks omab iga kude veel eraldi kaitserakke.

Immuunsüsteemi kaitsev toime väljendub kõige paremini just limaskestade reaktsioonis, mistõttu kurguvalu, nohu, hingamisteede ägedad põletikud on esmaselt keha immuunsüsteemi kaitse väljendajad. Samuti C-reaktiivse valgu CRV) aktiivsuse tõus haiguse alguses on immuunsüsteemi kaitsevõime peegeldaja, mistõttu ei vajata ravi antibiootikumidega.