Dr Riina Raudsik
Stressist mitut moodi/ Sõnumitooja
Selle asemel et halva enesetunde üle kaevelda, tervitage stressi kui arukat sõnumitoojat ja asuge teadlikult oma elu muutma.
Tekst: Ülle Hõbemägi
Stress on teatud meele-, vaimu- ja kehaseisundina avaldudes meie elu ebakõlade häirekell. Kuidas ja kus pinged ilmnevad ning millal neid märgatakse, on väga individuaalne. Tundlikumad tajuvad väiksematki ebakõla, kuid ainult teadlikud muudavad seejärel midagi oma elus.
Automaatkäigul olev inimene jätab märkamata ka suurema nihkesoleku ja variseb ühel päeval lihtsalt kokku, teine võib üles lugeda kümme häda, aga keeldub tunnistamast haigestumise tõelisi põhjuseid, jätkates väsimatult arstide väisamist. Osadele, eriti noorematele, on omane enne mingitki eneseanalüüsi ähmastada oma meel narkootikumide või alkoholiga. See näib lihtne pääsetee, kuid kahjuks petlik.
Stress ladestub meie oma kehasse – igasse rakku, koesse ja vereliblesse. Iga liigne emotsioon tekitab kehale stressi ja võib väljenduda osteoporoosi, maohaavade, reumatoidartriidi, vähi, allergia, autoimmuunse türeoidiidi, hüpotüreoosi, kroonilise kurgumandlite põletiku ja teiste haigustena. See on krooniliste pingete – viha, kurbuse, üleliigse eufooria, hirmu, turvatunde puudumise, alaväärsuskompleksi ja teiste tunnete tagajärg.
“Organism ei tee vahet füüsilisel ja emotsionaalsel pingel.”
Dr Riina Raudsik, Jüri tervisekeskuse juhataja ja perearst, raamatute “Stress kui asümmeetriline seisund” ja “Stress ja heliravi” kaasautor
Kuidas meie aju pingetele reageerib?
Erinevalt loomadest, kes reageerivad situatsioonile võitle või põgene reaktsiooniga, suudab inimene oma tundeid maha suruda, jääda äraootavale seisukohale ja mõista olukorra ohtlikkust või ohutust.
Aju hirmukeskus ja mälukeskus ehk emotsionaalne aju kontrollivad meie hingamist, südametegevust, vererõhku, und, seksuaalsust, immuunsüsteemi, hormoonide eritumist ja ainevahetust. Emotsionaalne aju juhib kogu keha tööd, mistõttu kroonilised pinged avalduvadki kehaliste vaevustena.
Emotsionaalsest ajust algab autonoomne närvisüsteem, millel on sümpaatiline ja parasümpaatiline pool. Sümpaatiline pool on agressiivsem, elu kaitsev. See viib organismi võitlusvalmidusse juhuks, kui seda vajatakse, ning selle tööd teadlikult reguleerida pole võimalik. Sellepärast pole meil ka mõistusega võimalik juhtida südametööd, hormoonide eritumist, seedetegevust jms. Parasümpaatiline pool on vastandlik ja rahustav. Inimene on terve, kui need kaks poolt on tasakaalus.
Mil moel stress endast märku annab?
Kui sümpaatilise närvisüsteemi toonus – stress – on pidevalt üleval, väljendub hulk füüsilisi tasakaalutuse ilminguid, näiteks suukuivus, silmade kuivus, südametöö kiirenemine, seedimise aeglustumine, pearinglus ja tinnitus. Pidevate pingete foonil hakkavad ahenema väikesed veresooned (arterioolid) kudedes. Süda hakkab seetõttu kiiremini ja tugevamini lööma. Isegi kui võtta vererõhuravimeid, ei pruugi vererõhk alaneda, kui emotsionaalne pinge püsib suur. Häda tõeline põhjus on ju krooniline stress, mille võib põhjustada lihtsalt määratlematu situatsioon elus. Soolte tegevus on pinge ajal pärsitud, sest seedimine on organismile ellujäämise seisukohalt teisejärguline – sellele ei kulutata energiat, kui seda niigi napib. Kõhukinnisus ja hiljem kõhulahtisus on kroonilise stressi tagajärjed. Pidev pinge tekitab meestel enneaegset ejakulatsiooni, stressis mees ei ole hea seksija. Öösiti tekivad südamepekslemise hood või rütmihäired, mis ei ole tingitud südamehaigusest, vaid hirmukeskuse aktiivsest olekust.
Millised on psühhosomaatilised vaevused?
Psühhosomaatilised vaevused tekivad aastaid kestnud pingete korral, kui organism on vähe puhkust saanud. Need on kudede energiapuuduse ilmingud, mis algavad umbes sellises järjekorras: väsimus, kuiva silma sündroom, kõrgenenud vererõhk, pinge- või õigemini pingejärgsed peavalud, viirusnakkustesse haigestumise sagenemine, südametöö kiirenemine, higistamine, kõhukinnisus, tinnitus, pearinglus, lihasevalud, iiveldus ja kõhuvalu. Kroonilise stressi sümptomid on unetus, kõrgenenud vererõhk, lihasevalud liigeste piirkonnas, seedehäired, ükskõiksus seksuaalelu vastu, luude hõrenemine, toimetuleku halvenemine, keskendumisvõime vähenemine, ärevus- ja paanikahäired ning depressioon. Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond.
Mis organismis siis toimub?
Kui inimene jookseb ja hakkab hingeldama, saab ta aru, et tema sisekoed ei saanud vajalikul määral hapnikku. Samasugune olukord tekib ka emotsionaalsete pingete korral, aga see on inimestele raskesti mõistetav.
Kõik rakud ja koed tarbivad hapnikku erinevalt – elutähtsad organid rohkem, teised vähem. Stressi- ja pingeseisundis jäetakse eluliselt mitte nii olulised organisüsteemid, näiteks seedeelundid, hapnikupuudusesse.
Kui organism on pikalt happelises seisus, tingib see haiguste tekke. Mida rohkem me juurde võtame, seda happelisemad oleme – organism lausa küsib rasva juurde, et hapet sidekoerakkudesse ära paigutada.
Mida sellises olukorras teha, et end aidata?
Väsimus annab varakult teada, et organism vajab puhkust. Tuleb teha seda, mis annab rahu ja põletab happelisi aineid kudedes edasi. Vaja on verevarustust parandavat füüsilist tegevust ja kosutavat und. Organismi saame toetada ka õige toitumisega, süües aluselisemaid sööke ja jooke (köögi- ja puuviljad, vesi, raviteed) ning vältides happelisi (kohv, alkohol, liha, maiustused).
Samas tuleb süüa mitmekesiselt ja seda, mis meeldib, sest tegelikult toimib reegel, et kui teie elu on korras, siis reguleerib organism oma vajadusi ise. Kõige tähtsam on püüda mõista kõige esimesi ohumärke, miks organism lekib, suuta seda protsessi peatada ja anda tagasikäik.
Miks haigestutakse just pärast pingelist perioodi?
Organism on äärmiselt võitlusvõimeline ja vastupidav, kui ühesuunalised pinged ei kesta liialt kaua. Taastumisel võtab organism rasvkoest ja lihastest energiat sisaldavad ained tagasi ja hakkab neid uuesti töötlema. See tähendab aga, et need ained satuvad uuesti vereringesse ja osaliselt jälle kudedesse, mistõttu paranemise algus on seotud vaevuste tekkega.
Kui oleme vähetreenitud ja pingutame end üle, tekivad lihasevalud. Tark inimene teeb kerge treeningu ja puhkab end välja. Samuti tuleks toimida ka emotsionaalsetest pingetest tekkinud vaevuste korral, sest organism ei tee vahet füüsilisel ja emotsionaalsel pingel.
Mida oma tervise ülesehitamiseks veel teha saab?
Võitlus stressi vastu tähendab võitlust happelisusega kõikides kudedes, lihastes, silmades, seedetraktis jne. Kui üks osa suurest mehhanismist on katki, laguneb see üleni. Nii ka inimene, kes ei ole mõõdukas söömises, joomises, füüsilises ja vaimses tegevuses.
Rahustav toime on hingamisharjutustel, naha harjamine ning sooja ja külma vee protseduurid ergutavad verevarustust. Ameerikas on välja töötatud meetod, kuidas lihtsate silmaharjutustega vabaneda depressiivsest seisundist ja ärevusest. Silmade liigutamine rütmiliselt kahele poole soodustab endorfiinide eritumist aju kesksetest struktuuridest, mis tekitab heaolutunde.
Vibroakustilist ravi oleme teinud juba kakskümmend aastat. Madalsagedusel 30–56 Hz tasane võrin mõjub massaažina, taustaks on meeldiv muusika. Vibratsioon korrastab ja ergutab ainevahetust, mõjudes rahustavalt emotsionaalsele ajule. Oleme seda ravi kasutanud pingepeavalude, väsimuse, pearingluse, uinumishäirete ja muude selliste vaevuste vastu. Juba vanad indiaanlased teadsid vibratsiooni mõju, šamaanitrummide abil saavutati keha puhastav toime.
Kas stressist on võimalik täielikult terveneda?
Muidugi. Osal inimestel on elusituatsioonidest põhjustatud krooniline stress olnud paratamatus. Teised hävitavad end ise narkootikumide ja alkoholiga, kuid kui ühel hetkel hakatakse tegelema taastumisega, võtab see küll aega, aga toimib.
Taastumine oleneb ka inimese omapärast. Kui teed kõik selleks, et saada oma elu korda, aga see siiski ei õnnestu, on mõttekas võtta antidepressante ja jätkata tööd iseendaga, et vältida haiguste teket. Rahustitest soovitan eemale hoida.
Autori mõtisklus:
Maa on stressis ehk milleks on vaja majanduskriisi
Kui mõelda, et maakera aine- ja energiavahetus toimub sama loogika järgi nagu inimeste kehas, siis võib üleilmset majanduskriisi pidada suisa hädavajalikuks puhastumiseks ellujäämise nimel. Hüpermodernne elu näitab küll, et suudetakse osavalt ära kasutada taastuvaid ressursse, kuid kõik põhineb ikkagi mittetaastuvate ressursside ärakurnamisel. Aga kas puhas õhk ja vesi, viljakas maapind ning eluks sobilik temperatuur pole mitte meie endi elusolemise garantii?
Inimesed on stressis ja haiged, kuid tagasi ei tõmbu. Haigussümptomid surutakse igat sorti ravikeemiaga maha ja rühitakse robotitena edasi, oma südamehäält kuulamata. Majanduskriis paneb inimkonna suisa vägisi väärtustama elu- ja mõtlemisviisi, mis säästaks elukeskkonda ning tervendaks ka neid endid.
Tänu tuhandete tehaste ja vabrikute sulgemisele, üleilmse transpordi vähenemisele ja säästurežiimile kõigis valdkondades saab maakera mitu korda sügavalt sisse ja välja hingata ning mingilgi määral puhastuda. Ka maakeral on isepuhastumis- ja taastumisvõime nagu meilgi, aga tallegi on vaja selleks rahu, vaikust ja puhkust. Ei ole midagi imestada, et ennustatakse pikka kriisi. See on loogiline, sest oleme maad armutult kurnanud.